Kommenteeritud juudi jutud. 70 tõestisündinud lugu. Margit Prantsus

      Vanemas eas, kui paljudel meestel juuksed peast kaovad, kantakse kipa’t ikka edasi ja ka siis püsib see kindlalt peas. Juukseklambreid nüüd enam kasutada ei saa, aga äärmise variandina saab kipa pähe liimida.

      Rabid õpetavad, et kipa’t peaks usklik juudi mees peas kandma isegi sporti tehes. Kui kipa võib peast ära kukkuda, tuleks see kas kinnitada juukseklambritega või peaks kandma kindlalt peas püsivat lisapeakatet, näiteks nokkmütsi. Ka sõjaväes tuleb kipa’t kanda. Kui pähe pannakse kiiver või sõjaväebarett, on religioossel juudil alati kipa selle all.

      Ikkagi võib kerge peakate väga lihtsalt näiteks tuulehoo tõttu peast minema lennata. Kukkuvat kipa’t on juutide hulgas peetud naljatades isegi üheteistkümnendaks nuhtluseks Egiptuse kümne nuhtluse kõrval.

      Keegi Pittsburghi juudi noormees leidis 2013. aastal lahenduse, kuidas kipa sporti tehes peast ära ei kao. Leiutis on väga lihtne ja geniaalne. Peanupu otsas asetsev kipa on kaunite peenikeste heegeldatud lõngakettide abil umbes kümnesentimeetriste vahemaade tagant ühendatud peapaelaga. Teisisõnu on tavaline paari sentimeetri laiune peapael ühenduses peanupul asuva kipa’ga. Heegelniidid hoiavad kipa’t kindlalt pea küljes. Eemalt ei ole ühenduslõngasid üldse näha; eriti kui mehel on mustad juuksed ja ka ketid on musta värvi. Lahenduse eeldus on peapael, mis sportides ka igati sobilik.

      Rangemate juudi usu koguduste rabid ei ole seda leiutist aga väga heaks kiitnud. Nende sõnul peaks kipa välimus jääma traditsiooniliseks. Pole vaja sellele lõngaga midagi juurde heegeldada. Samas on Ameerikas palju väga uuendusmeelseid juudi kogudusi. Nende sportlikel meessoost liikmetel on uuenduse üle küll hea meel.