aga end lihtsalt lollist peast surnuks juua? No mis mehe tegu see peaks olema?“
„Avakontoris pidavat erinevate uuringute järgi info liikuma paremini ja kiiremini kui kabinettide vahel,“ teadis Ken. „Miks siis nüüd info ei liikunud ja dispetšer täispaketi rakendas?“
„Ei mina tea,“ vastas Kalev mornilt ja lisas, „see avakontorite värk pole mingi innovaatne või kaasaegne asi vaid on täpselt samasugune totakas ja inimvaenulik kolhoos, kuhu eestlasi möödunud sajandi neljakümnendate lõpul sunniti minema. Oma taludest ehk kabinettidest välja ja kolhoosi, avakontorisse!“
„Avakontor tugevdavat tiimitunnet ja tõstvat töötahet…“
„Ja-jah!“ torises Kurgvee. „Boss istub minust kuus lauda tagapool, aga mul on tööpäeva lõpus kukal tema silmavaatest nii kuum, et tuleb tahtmine minna peldikusse ja kuumavat kukalt külma veega pesta. Ja mina ei kannata seda kuradima karjainstinkti juurutamist. Ma pole kariloom vaid inimene ja hindan privaatsust.“
„Niisiis, et nõukaaegne kolhoos, mitte kaasaegne avakontor,“ irvitas Ken.
„Just täpselt!“ kinnitas Kalev. „Tead ju, et ajalugu kordub. Läheb spiraalina üles või alla… Korduvad samad sündmused, aga teise nimega ja veidi teises kontekstis. Ja alati on igasuguseid teadjamehi, kes oskavad sitta saiaks rääkida. Ja lõputu kari lambaid, kes seda möga jumaliku tõena võtavad ning kuulekalt kaasa määgivad.“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
