ei tea.” Lynn kummardus ekraani poole. „Ta ei käi meil. Siin on kirjas, et ta oli eelmisel aastal depressiooniga Franki juures ja talle kirjutati antidepressante, aga tagasi ta ei tulnud.”
Seda kuulates hakkasid pusletükid vähehaaval oma kohale liikuma.
„Tänan, Lynn. Kas on võimalus, et sa saaksid emaga vaktsineerimise osas ühendust võtta ja...”
„Ja kasutada võimalust neile koju minna? Loomulikult.”
Helistasin sotsiaaltöötajale ja jätsin sõnumi. Kooliõe leidmisega läks kauem aega. Tal polnud tööpäev, aga kool andis mulle tema töömobiili numbri. Ta vastas teisel katsel.
„Jade Price? Jah, ma tean Jade’i. Vaikne väike tüdruk. Ta ei ole rõõmus laps.”
„Miks?”
„Teda eiratakse. Teised lapsed kohtlevad teda nagu pidalitõbist.”
Kähe hääl soovis klatšida. Ma tegin lühidalt.
„Kas ta kakleb teistega? Tema ema ütles...”
„Nagu öeldud, ei lähe teised lapsed talle lähedalegi, ta on liiga vaikne. Täid ei tule ka asjale kasuks. Isa käib tal vahel koolis järel, täis nagu tarakan, tige pealekauba.”
Järjekordne pusletükk langes oma kohale. Lastearsti polnud hetkel kohal ja ma kavatsesin pärast uuesti helistada. Sellest oli vaja Franki teavitada, aga see peab homseni ootama. Ma olin omadega jännis. Patsiendid ootavad, huuled torus, ja vaatavad kella. Häirekellad olid vaikinud, jättes alles kerge paanika. Kui mobiil taskus vibreerima hakkas, võtsin selle välja ja heitsin pilgu ekraanile. Ed. Pean lastele meelde tuletama, et nad mulle siia ei helistaks. Mul polnud aega nendega rääkida. Kutsusin järgmise patsiendi sisse.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
