võttis turg järsult suuna alla. Viimase ägeda kauplemistunniga langes American Telephone and Telegraph kuus punkti, Westinghouse seitse ja U.S. Steel üheksa punkti. See oli prohvetlik seik. Pärast Babsoni murrangut sai krahhi võimalikkusest, mis veel kuu aega tagasi oli täiesti mõeldamatu, ühtäkki üldine aruteluteema.
Kindlustunne lõi kõikuma. Septembris oli halbu päevi palju rohkem kui häid. Aeg-ajalt langes turg järsult. Pankurid ja valitsusametnikud kinnitasid rahvale, et muretsemiseks pole põhjust. Yale’i ülikooli professor Irving Fisher, üks sisemise väärtuse teooria rajajaid, esines peagi surematuks saanud arvamusavaldusega, et aktsiad on jõudnud ilmselt „püsivale kõrgtasemele“.
Esmaspäevaks, 21. oktoobriks oli pind klassikaliseks börsikrahhiks ette valmistatud. Hinnalangused olid sundinud võimendusega kauplejaid tagatist suurendama. Suutmata või tahtmata seda teha, pidid need kauplejad oma positsioonid maha müüma. See surus omakorda hindu alla ja kutsus esile uusi sundmüüke, mis lõpuks paisusid iseenesest edasi liikuvaks müügilaineks.
21. oktoobri müügimaht ulatus üle kuue miljoni aktsia. Tiksuja jäi sündmustest kaugele maha, mis jahmatas Ameerika maakleribüroodes kümneid tuhandeid seda jälgivaid inimesi. Turu sulgemisest oli möödas ligemale tund ja nelikümmend minutit, kui tiksuja lint lõpuks viimase tehingu registreeris.
Fisher ei jätnud jonni, vaid iseloomustas seda langust kui „võimendusega spekuleerida üritava hullumeelse äärmuse väljaraputamist“. Lisaks ütles ta, et buumiaegsed aktsiahinnad polnud ettevõtete tegeliku väärtusega üldsegi sammu pidanud ja tõusevad veel. Muu hulgas arvas professor, et turul polnud veel avaldunud keeluseaduse positiivne mõju, mis oli muutnud Ameerika töölise „produktiivsemaks ja usaldusväärsemaks“.
24. oktoobril, mida hiljem hakati kutsuma mustaks neljapäevaks, kaubeldi börsil läbi peaaegu 13 miljonit aktsiat. Hind langes mõnikord iga tehinguga 5 või 10 dollarit. Paljud aktsiad kukkusid paari tunniga 40 kuni 50 punkti. Järgmisel päeval pani Herbert Hoover oma kuulsa diagnoosi: „Maa majandus on fundamentaalselt … kindlal ja õitsval järjel.“
Teisipäev, 29. oktoober 1929 oli üks katastroofilisemaid päevi New Yorgi börsi ajaloos. Vaid 1987. aasta 19. ja 20. oktoobri börsipaanika on olnud võrreldav. Tol 1929. aasta oktoobripäeval kaubeldi rohkem kui 16,4 miljoni aktsiaga. (16 miljonit aktsiat 1929. aastal võrduks mitme miljardiga aastal 2014, sest noteeritud aktsiate hulk on sedavõrd suurem.) Hinnad langesid püstloodis ja langusele ei paistnud lõppu tulevat, nagu näitab ka alljärgnev tabel, kus on esitatud languse ulatus 1929. aasta sügisel ja järgneva kolme aasta jooksul. Kui välja arvata „turvaline“ AT&T, mis kaotas ainult kolm neljandikku oma väärtusest, oli enamik suurettevõtteid 1932. aasta põhjani jõudes langenud 95 protsenti või rohkem.
| Väärtpaber | Tipp 3. septembril 1929* | Põhi 13. novembril 1929 | Põhi aastal 1932 |
| American Telephone & Telegraph | 304 | 197,25 | 70,25 |
| Bethlehem Steel | 140,375 | 78,25 | 7,25 |
| General Electric | 396,25 | 168,125 |
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
