Название:
Автор:
Жанр:
Серия:
Издательство:
neid mõte kõigist neist vabadest tundidest üleval katusekambris, kuid hiljem muutusid need koormavaks. Võimalik, et ka teie tulite siia, et üksi olla ja ennast otsida. Või et mõni uus luuletus kirjutada. Võiks arvata, et verevalamine ja jõledused on otsa saanud ja maailm on igasugusest rämpsust täielikult puhastatud ning ootab kannatamatult üksnes üht uut luuletust. Vaadake, siin on alati puhtad rätikud. Ja see siin on minu uks. Aga ärgu teil tulgu pähegi mind siit otsima tulla. Mitte kunagi. Kui teil on midagi vaja või kui teil tekib mingi probleem, jätke mulle siia köögilauale lihtsalt kiri ja ma hoolitsen selle eest, et kõik, mida teil vaja, jõuaks teieni. Vaadake ainult, et te ei hakka suurest üksildusest minu juurde jooksma, nagu teie eelkäijad seda tegid. Näib, et see maja siin tekitab üksindust. Aga see ei ole kohe kindlasti minu ala. Mul ei ole midagi pakkuda. Ja veel midagi – kui ta on omaette, siis ta mitte üksnes ei räägi iseendaga, vaid mõnikord ka kisendab: ta hüüab öösiti mind, inimesi, keda enam elus ei ole, palub ja anub neid. Võib olla, et ta hüüab ka teid. See juhtub eelkõige öösiti. Ärge pöörake sellele tähelepanu: keerake lihtsalt teine külg ja katsuge edasi magada. Teie ainus ülesanne selles majas on kindlalt paigas: see kestab õhtul kella viiest kuni kella üheteistkümneni. Härra Waldi öised hüüdmised ei kuulu selle sisse. Nagu ka mõned muud asjad, mis siin aeg-ajalt aset leiavad. Ärge toppige oma nina sellesse, mis teisse ei puutu. Näete, peaaegu oleksin unustanud: võtke need võtmed endale. Ärge neid ära kaotage. See on majavõti ja see teie katusekambri võti. Loomulikult olete te töövälisel ajal vaba minema ja tulema nii, nagu ise tahate, kuid te ei tohi siia mitte mingil juhul külalisi tuua. Ei nais- ega meessoost. Mitte kedagi. Meil ei ole siin kohe kindlasti mingi avalik asutus. Ja teie ise, Aš? Kas teie karjute mõnikord öösiti? Uitate unes kõndides mööda maja ringi? Ei? Pole oluline. Ärge vastake. Ja veel üks asi: te kinnitate mulle oma allkirjaga, et te ei räägi meist kusagil ega kellegagi. Mitte ühelgi tingimusel. Te ei anna meie kohta mingisugust infot. Ka mitte oma lähedastele. Te lihtsalt ei räägi mitte kellelegi sellest, mis teie ülesanne siin meie juures on. Kui te just ilmtingimata peate midagi ütlema, siis võite ehk öelda, et te olete siin majahoidja ja saate seetõttu siin tasuta elada. Kas ma unustasin midagi? Või äkki teie? Kas tahtsite midagi paluda? Või midagi küsida? Võib-olla ehmatasin ma teid veidi ära.“Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
