Lume ja tuha hingus 1. osa. Diana Gabaldon

      Tänusõnad

      Mu piiritu tänu …

      … suurepärastele toimetajatele Jackie Cantorile ja Bill Masseyle inspiratsiooni, toetuse, kasulike soovituste („Kuidas jääb Marsaliga?!?!”) ja innustavate reaktsioonide („Väkk!”) eest ning ka selle eest, et nad võrdlesid mind (tõttan lisama, et heas mõttes) Charles Dickensiga.

      … oivalistele ja imetlusväärsetele agentidele Russell Galenile ja Danny Barorile, kes teevad ära tohutu töö, et neid raamatuid maailmale tutvustada … ning võimaldada kõigile mu lastele ülikooliharidus.

      … Põhja-Carolina muuseumi kuraatorile Bill McCreale ja tema töötajatele kaartide, elulooandmete, üldise teabe ja muuseumis pakutud imelise hommikusöögi eest. Vapustavalt hea juustu-kruubivorm!

      … Moore’s Creek Bridge’i lahinguvälja külaliskeskuse töötajatele, kes mu lahkesti vastu võtsid, andsid mulle üüratu laadungi uusi huvitavaid raamatuid, millest eriti haaravad olid „Roster of the Patriots in the Battle of Moore’s Creek Bridge” ja „Roster of the Loyalists in the Battle of More’s Creek Bridge”, ning seletasid, mida kujutab endast jäätorm, sest olid just äsja ühe säärase üle elanud. Meil Arizonas jäätorme pole.

      … Linda Grimesile, kes vedas minuga kihla, et ma ei suuda kirjutada köitvat stseeni ninanokkimisest. See läheb täielikult tema arvele.

      … aukartust äratavale ja üliinimlikule Barbara Schnellile, kes tõlkis selle raamatu saksa keelde samal ajal, kui mina seda kirjutasin – peaaegu minuga sammu pidades, et ajastada selle ilmumine Saksamaal filmi esilinastusega.

      … Silvia Kuttny-Walserile ja Petra Zimmermanile, kes andsid endast kõik, et Saksa debüüt sujuks.

      … doktor Amarilis Iscoldile, kes lisas ohtralt detaile ja andis nõu ning püherdas mu meditsiinistseene lugedes aeg-ajalt naerust põrandal. Kõik kõrvalekaldumised ja vead on minupoolsed.

      … doktor Doug Hamiltonile, kes andis asjatundlikku nõu hambaravi asjus ning ütles, mida on ja mida pole võimalik teha, kui sul on käepärast tangid, pudel viskit ja hobustele mõeldud hambaviil.

      … doktor David Blacklidge’ile, kes rääkis, kuidas valmistada ja kasutada eetrit ning missugused ohud sellega kaasnevad.

      … doktor William Reedile ja doktor Amy Silverthornile, kes aitasid mul õietolmuhooajal elus püsida ja selle raamatu lõpuni kirjutada.

      … Laura Baileyle, kes jagas ajastu rõivastuse kohta asjatundlikke (koguni joonistega illustreeritud) kommentaare ja pakkus välja kasuliku soovituse, kuidas pussitada kedagi korsetiluuga.

      … Christiane Schreiterile, kelle detektiivioskustele (ja Braunschweigi raamatukogu lahketele töötajatele) võlgneme Paul Revere’i sõidu saksakeelse variandi.

      … reverend Jay McMillanile, kellelt sain rohkesti huvitavat ja kasulikku teavet Koloniaal-Ameerika presbüterliku kiriku kohta, Becky Morganile, kes viis mind kokku reverend Jayga, ja Amy Jonesile, kes tutvustas mulle presbüterlikku doktriini.

      … Rafe Steinbergile aegu, hoovusi ja muu meresõitu puudutava eest; iseäranis kasulik oli teave, et hoovused vahelduvad iga kaheteistkümne tunni tagant. Kõik selle valdkonna vead tuleb vaieldamatult kirjutada minu arvele. Ning kui hoovus ei muutunud 1776. aasta 10. juulil kell 5 hommikul, ei taha ma sellest kuulda.

      … assistent Susan Butlerile, kes tuli toime kümne miljoni kleepsedeliga, suutis teha 2500-leheküljelisest käsikirjast kolm valguskoopiat ning saata need FedExi kullerfirmaga kompetentselt ja õigeks ajaks sinna, kuhu vaja.

      … väsimatule ja usinale Kathy Lordile, kes tegi uskumatult lühikese ajaga kogu käsikirjale korrektuuri, jäämata seejuures pimedaks ja minetamata huumorimeelt.

      … raamatukujundusjumalanna Virginia Noreyle, kellel õnnestus taas kord suruda kogu kupatus kahe kaane vahele nii, et see pole üksnes loetav, vaid ka maitsekas.

      … Steven Lopatale, kes jagas hindamatuid tehnilisi teadmisi plahvatuste ja laastavate tulekahjude kohta.

      … Arnold Wagnerile, Lisa Harrisonile, Kateri van Huysteele, Luzile, Suzann Shepherdile ja Jo Bourne’ile, kellelt sain tehnilist nõu, kuidas jahvatada pigmenti ja säilitada värvi, ning kuulsin muidki maalilisi üksikasju, näiteks peenestatud muumiatest valmistatud Egiptuse pruuni kohta. Ma ei suutnud küll välja nuputada, kuidas seda teavet raamatus kasutada, aga kuuldu oli liiga hea, et jätta jagamata.

      … Karen Watsonile, kelle endise õemehe tähelepanuväärne ütlus kirjeldas värvikalt hemorroidi all kannatava inimese aistinguid.

      … Pamela Patchetile, kelle kirjeldus andis suurepärase ja inspireeriva ettekujutuse, kuidas tundub, kui sõrmeküüne alla läheb kahesentimeetrine pind.

      … Margaret Campbellile oivalise „Piedmont Plantationi” eksemplari eest.

      … Janet McConnaugheyle, kellele tuli mõte, et Jamie ja Brianna võiksid mängida brag’i.

      … Marte Brenglele, Julie Kentnerile, Joanne Cuttingile, Carol Spradlingile, Beth Shope’ile, Cindy R-ile, Kathy Burdette’ile, Sherryle ja Kathleen Eschenburgile, kes jagasid head nõu ja lõbusaid kommentaare kurbade kirikulaulude kohta.

      …

Скачать книгу