>
Originaali tiitel:
Dani Sinclair
Bodyguard to the Bride
2008
Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.
Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.
See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.
Toimetanud Tõnu Ehasalu
Korrektor Inna Viires
© 2008 by Patricia A. Gagne
Trükiväljaanne © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN
Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.
Raamatu nr 10104
ISBN (PDF) 978-9949-455-99-7
ISBN (ePub) 978-9949-84-782-2
Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee
Mõnda lugu on kergem jutustada kui teisi. Käesolev raamat poleks ilmavalgust näinud minu abikaasa Rogeri, heade sõprade Judy Fitzwateri ja Robyn Pope’i ning õe Barbara abi ja toetuseta.
Tänan teid kõiki!
Tegelaste nimekiri
Xavier Drake – endine mereväelane annab endast kõik, et päästa oma vennatütar.
Zoe Linden – tema peigmees on kadunud, ihukaitsja kujutab endast mõistatust ning keegi tahab teda tappa.
Wayne Drake – semulik südametevõitja osutus vargaks, ent kas ka mõrtsukaks?
April Drake – seitsmeaastane tüdruk sattus peale röövile, millest sai inimrööv.
Sandy Drake – Wayne’i endine abikaasa ei usu, et politsei suudab tema tütre tagasi tuua.
Eric Holmes – tema tööks on Zoed valvata, kuni Xavier selle ülesande enda peale võtab.
Ike ja Simon Schlosky – neil on suur huvi Wayne’i poolt varastatud kohvri vastu.
Harrison Trent – miljonär kadus ööl enne oma pulmi ning keegi ei tea selle põhjust ega seda, kus ta on.
Artie van Wheeler – tema töötab koos Zoe ja Harrisoniga, ent kuidas on ta inimrööviga seotud?
Esimene peatükk
Xavier Drake vaatas naist magamistoa suures peeglis. Ta polnud oodanud, et naine näeb välja nii veetlev ja õrn. Kreemikas lihtsalõikeline pulmakleit langes graatsiliselt põrandale. Naine pööras end küljega peegli poole, uurides oma profiili. Tema sale käsi silus kõhule liibuvat satiinriiet. Läikivad helepruunid juuksed raamisid näoovaali.
Mees jätkas jälgimist, samal ajal kui naine võttis kummutilt lihtsamoelise loori ja asetas selle endale pähe. Xavieri peast lipsasid läbi kõik pruudi kirjeldamiseks kasutatavad kulunud väljendid. See juhtus esmakordselt, taipas ta. Need väljendid kirjeldasid just seda peegli ees seisvat peatset pruuti. Polnud ime, et Wayne oli olnud sellest naisest nii sisse võetud.
Peatse mõrsja helepruunid silmad läksid üllatusest pärani, kui nende pilgud peeglis kohtusid. Ta hakkas end ringi pöörama, huuled paokil, kuid Xavier astus juba tema poole.
„Ära karju,“ käsutas mees karmilt. „Ma ei tee sulle haiget.“
Ta kattis käega õigeaegselt naise suu. Too rabeles vastu, takerdudes oma kleiti. Ent selletagi poleks tal olnud mingit võimalust. Mees oli suurem, tugevam, käsivõitluses hästi treenitud ning kõvasti otsusekindlam. Xavier asetas oma vaba käe naise rinnale ning tõmbas tolle parema käe vastu prinki, täidlast rinda. Naise vasem käsi haaras mehe käest, mis kattis suud. Pruut lõhnas õrnalt kaneeli ja vanilli järele.
„Ära sunni mind sind uimastama.“
Naine jäi hoiatuse peale vaguraks, rind paisumas ning peeglist paistvad silmad hirmust pärani. Xavierile ei meeldinud, et oli põhjustanud midagi sellist, kuid tal polnud valikut.
„Ma ei vägista sind. Ma ei tee sulle üldse haiget, kui võimalik.“
Naine hingas raskelt ja kiirelt läbi nina. Tema rind tõusis ja langes mehe käe all. Keha oli jäik ja tugev, mehe jaoks ideaalse pikkusega.
Xavier raputas selle mõtte maha. „Sa pead minuga kaasa tulema, meil pole palju aega. Ma vabastan su suu.“ Ta vaatas naisele karmilt otsa. „Ära karju. Kui karjud, pean sind vaigistama. Kas mõistad?“
Naine noogutas jõnksatades pead.
„Kas lubad, et ei karju?“
Seekordne noogutus oli vaid aimatav. Xavier vabastas aeglaselt naise suu ning oli valmis teda taas vaigistama, kui viimane sügavalt sisse hingas. Naine hingeldas. Tema silmad välkusid vihast, mis segunes hirmuga.
„Sa peaaegu lämmatasid mu! Lase mind lahti!“
„Vaevalt küll.“
„Sa ütlesid, et ei tee mulle haiget.“
Xavier lõdvendas veidi haaret. „Ma ei tee sulle haiget.“
„Mu sinikad räägivad midagi muud. Kuidas sa siia sisse said?“
Keegi pidi olema sellele naisele öelnud, et parim enesekaitse on solvang. Kuigi ta tundis kabuhirmu, jätkus tal ometi söakust.
„Kas sel on tähtsust?“
Naise silmad läksid kissi. „Harrison ütles, et sa ootad väljas.“
„Mida?“
Ikka veel vapustatud, ent nüüd pigem pahane kui hirmul, raputas naine pead. „Lase mind lahti. Olen kindel, et Harrison ei palunud mind karmilt kohelda.“
Xavieril polnud aimugi, millest jutt käib, kuid ta tundis kergendust ja oli üllatunud, et naine oli rahulik.
„Ma lasen sul minna kohe, kui olen veendunud, et sa ei tee midagi rumalat.“
Naise pilk süvenes. „Mida sa selle all mõtled?“
Mehe huuled tõmblesid.
