sulgenud kontorit enne seitset, kuna palusid kliente tulla uurima perspektiivikaid pakkumisi. Enamasti tõi ta peale tööd neile mõlemale kiirtoitu ja pudeli veini. Laura teadis, kuidas Sarah neid õhtuid ootas, ja tal oli hea meel, et nad said veidi kahekesi olla. Nad kogusid raha omaenda kodu jaoks – mis tema teada võtab kaua aega, kuna kinnisvarahinnad olid nende kandis viimasel ajal jõudsasti tõusnud. Laural ei olnud kiiret, ta ei tahtnudki, et ta esmasündinu juba pesa maha jätaks.
Ülemisel korrusel võis kuulda Jessi ringi müttamas. Laura hakkas juba toast väljuma, kuid siis otsustas jääda veel veidikeseks Sarah’ga. Nii rahulik oli olla – ainult nemad kahekesi.
Tõtt öeldes, kui Laura olekski seda soovinud, ei oleks tal saanud olla kahte nii erinevat tütart. Ainus sarnasus tütarde vahel oli nende blond juuksevärv ja sihvakas sale keha. Kui Sarah oli tagasihoidlik ja tark ja järjekindel ning temaga oli meeldiv vestelda, siis Jess oli ohjeldamatu, enesekindel ja pidev mureallikas, kui koduuks tema järel sulgus.
Kui aus olla, siis ka Laura ja ta õde Eden olid välimuselt sarnased, aga samas vägagi erinevad isiksused. Neil mõlemal oli töö, mis eeldas hoolimist, teiste inimeste murede ärakuulamist ja inimeste eludraamadega tegelemist, aga Edenis oli ka karmimat joont. Tal oli seda oma töös politseis vaja ja kõik nägid, et ta ei nautinud midagi enamat kui vajaduse korral kellelegi koht kätte näidata. Laura oleks plehku pannud ja miili kaugusele jooksnud, kui kakluseks oleks läinud. Ja Sarah samuti, aga Jess oleks ilmselt paigale jäänud ja võidelnud.
Viimastel kuudel oli Jess hakanud semmima ühe koolikaaslasega, Cayden Blackwelliga. Nende pere elas mõned tänavad edasi majas, kus enne Mountfordsid elasid. Suve jooksul sai Laura Caydenit paremini tundma, aga isegi praegu polnud ta kindel, mida poisist arvata. Laurale tundus poiss olevat liiga upsakas, aga see võis tuleneda sellest, et too oli kõigest kuueteistkümnene.
Teades, et ta pahurast koolitüdrukust hakkab saama noor ja enesekindel naine, oli ta püüdnud mitu korda ema-tütre juttu alustada, aga Jess oli iga kord toast välja tormanud. Jess oli öelnud, et tema arvates on see jututeema piinlik ja ema on küll viimane, kellega ta sel teemal rääkida tahab. Nii kujuneski välja, et kui Laura Jessile midagi öelda tahtis, pidi ta kasutama Sarah’ abi läbirääkija või rahusobitajana.
“Mul on kahju, et pean sind temaga sellises tujus koju jätma.” Laura paitas tütre kätt.
Sarah kehitas õlgu. “Temaga on kõik korras, kui sa läinud oled ja me kahekesi jääme. Ma ei tea, mis tuju talle peale tuli. Koolist tulles oli kõik hästi. Ma tean, et ta tunneb sinust puudust.”
“Sa arvad nii?” Laura ohkas. “Siis on tal küll kummaline viis seda välja näidata.”
“See kriisiabiliini mainimine kinnitab seda ja ta ei tee muud, kui räägib Andreast, Caydeni emast. Sa ju tead, millised teismelised on. Nad arvavad, et iga teise ema on lahedam.”
Sarah pühkis käed saiapurust puhtaks ja pani taldriku nõudepesumasinasse.
“Kui Jess ja mina rohkem koos oleksime, oleks maja puht lahinguväli,” lausus Laura. “Me oleme liiga erinevad, et teineteisega läbi saada.”
“Võib-olla tõesti,” nõustus Sarah. “Mina olen harjunud, et sa igal õhtul kriisiabiliinil töötad, ja ma tean, et minuga pole tüli. Kahju, et sa ei saa oma vahetusi muuta, et oleksid kasvõi mõnel õhtulgi kodus. Ka mina tunnen sinust vahel puudust. Mõnikord on mul tunne, et olen Jessile nii ema kui ka isa eest.”
“Anna andeks.” Laura tõusis ja embas tütart. “Ma tean, kui raske see sinu jaoks on, aga ma pean tööl käima. Ma ei saa vahetusi muuta – sa ju tead, kui palju ma seda teha olen proovinud. Sa tead ka, kui kaua see aega võttis, et ma üldse selle töö sain. Pärast koondamist olin ma kuude kaupa töötu ja see polnud hea tunne. Vähemalt saame nüüd endale üht-teist lubada.”
Sarah kallistas ema vastu. “Me mõlemad armastame sind selle eest.” Laura naeratas väsinult. Ta andis oma parima, aga tundis vahel ikka, et sellest ei piisanud. Üsna hiljaaegu oli Jess talle peavalu tekitanud, suheldes valede inimestega ja tihedamalt, kui Laurale meeldinuks.
Ta teadis küll, et see oli tüüpiline teismeliste käitumine, kompida piire ja näha, kui kaugele minna võib. Mõnikord jõudis Laura tütrega kompromissile, aga sageli sai Jess oma tahtmise, sest ta andis liiga kergesti järele. Ta ei karistanud teda koduarestiga, kui tütar ta käske eiras. Kahjuks see nipp lihtsalt ei töötanud, sest Laura ei olnud õhtuti kodus, et kontrollida, kas Jess ikka püsib kodus.
Ta võttis võileiva, mille Sarah oli fooliumisse mässinud, ja pani selle kotti. Veel kaks šokolaadiküpsist vaagnalt lisaks ja ta oli valmis vahetusse minema.
Veidi esikus kõhelnud, kiirustas ta ülakorrusele ja koputas Jessi toa uksele.
“Mida?” kostis tütre meloodiline hääl.
Laura lükkas ukse lahti. Tuba oli pastelsetes toonides ja suhteliselt korras pärast eilset õhtut, kui Laura oli niikaua õiendanud, kuni tüdruk asjad põrandalt ära korjas. Voodiotsal vedeles kuhi riideid ja näha oli mitu paari kõrvaleheidetud kingi. Tundes Jessi, teadis ta, et tüdruk vahetab vähemalt kaks korda riideid, enne kui otsustab, mida õhtul selga panna. Ülejäänu lendab kas põrandale või topitakse silma alt ära kappi.
“Oled nüüd maha rahunenud?” päris ta, soovides tuppa astudes mitte pealetükkiv olla.
“Minuga on kombes.”
“Sa tead ju, et kõik, mis ma sult palun, on oma tuba korras hoida. Ma pean nüüd tööle minema. Ma ei saa kogu aeg sinu järelt koristada ja sa pead ka oma õde aitama.”
Vaikus. Laura muutis taktikat.
“Väljas on kole ilm. Pane suusamüts pähe, et su juuksed krussi ei tõmbuks.”
Nüüd sigines Jessi huultele naeratus. Jess lausa elas liibuva suusamütsiga kus tahes ja millal tahes ning Laura ei väsinud kordamast, et ta selle peast ära võtaks. Ta oli ostnud talle eelmisteks jõuludeks kaks uut mütsi – punase mustade ja valgete triipudega ning halli –, aga tüdruk kandis kangekaelselt edasi mütsi, mis oli kuulunud ta isale ja oli talle suurevõitu.
“Kui sa Caydeni poole lähed, võid kella üheteistkümneni jääda juhul, kui ta sind koju saadab.”
“Hästi.”
“Leivakasti taha on pistetud viienaelane juhuks, kui tahad Caydeniga midagi süüa osta.”
“Tänan, ema. Me ostame ehk hiljem krõpse.”
Laura naeratas. Ajuti oli ta ahastuses, et lasi tütrel end tõugata-tõmmata, aga talle oli tähtis, et Jess teaks, et ema temast hoolib. Oli raske olla lesestunud üksikema, aga ta andis oma parima, et tüdrukutel oleks kõik olemas, ja kui ta pidigi vahetevahel järele andma, siis ei tähendanud see veel, et ta oleks halb ema olnud. Sellest oli kasu isegi tema töö juures, kui ta samas olukorras olevaid vanemaid nõustas.
Lapsed saavad ühel päeval täiskasvanuks ja neid tuleb usaldada.
NELI
Jess oli tõepoolest kolme erinevat toppi proovinud enne, kuid jäi selle juurde, mis tal praegu seljas oli. Talle meeldis mood ja ehkki ta iga moeröögatusega kaasa ei läinud, riietus ta viimaste trendide järgi. See oligi põhjus, miks tema ja Cayden olid Travis Barkeri heaks tööle hakanud. Aeg-ajalt väike lisateenistus võimaldas
