käest. Ahne läheb kas või lõhki, saaks aga uut rikkust juurde. Kusjuures see ei pruugi üldse pingutust väärt olla. No mida sa teed näiteks kümne iPhone’i või kaheteistkümne
Lamborghiniga? Rõngu khk-st ongi kirja pandud sama vanasõna pikem versioon (1889): „Ahne on keige vaesemb inemine sellepärast, et tä konagi täis ei saa.“
Ahnus ajab auku. [EV 193]
Ära ole ahne. Ahnus teeb halba (ajab lõhki, auku, upakile, hauda jne), põhjustab ebameeldivusi, hukutab. Vana sõna ilmestamiseks on kirjapanekus Ambla khk-st esitatud lühike lugu (1966): „„Ahnus ajab auku,“ ütles Adra vana oma perenaisele, kui see oma lamba pani köide naabri lamba ligidale, kus oli hea rohi. Lambad aga keerutasid endid kettidega kokku nii, et naabri lam-mas enda ää poos ja oma lammas tuli selle eest naabrile anda.“ Pilistvere khk-st kommentaar (1986): „Saamahimus, mammonajahil kaob au, häbi ja mõõdutunne, mis saab saatuslikuks, põhjustab langemise.“
Aig tulep, lammas pöetas, hää tütrik naises võetas. [EV 96]
Iga asi jõuab kord kätte. Nõo khk-st seletus (1977): „Egas sa tütärt karmanide ei saa panda, et tedä keski naeses ei saas võtta.“
Aigo om rikkas minnä, vaeses jäät esiki. [EV 9635]
Vara kogumine nõuab aega ja vaeva, vaeseks võid niisamagi jääda. Paned näiteks kogu raha kõrge tootlikkuse, aga paraku ka suure riskiga aktsiatesse ja niuhti ongi säästud läinud. Väike-Maarja khk-st on pärit variant (1964): „Öeldakse, et olgu see tööga või äriga,
ilma töö ja hooleta ei saavutada midagi. Kes on laisk,
jääb igatepidi jänni.“
Aja tühja asjale, karga ise kannule. [EV 12634]
Ise teed paremini kui käsualune. Sinu motivatsioon ja vastutustunne on suuremad. Teine suhtub peremehetundeta. Kui oled tark, lähtud tuntud nõukaaja vanasõnast: „Usalda, aga kontrolli“. Öeldud ka siis, kui kedagi, nt last, mitu korda käskima peab – lõpuks katkeb kannatus, sundija läheb täiesti ebapedagoogiliselt ise käsku täitma. Palutu aga nohiseb telefonis õndsa näoga edasi.
Amet ei küsi leiba. [EV 257]
Töö pole koormaks. Kui sul on võimalus midagi õppida, lase käia. Üks muistse Armeenia kuningas õppis pruudi käsul kangakudumise selgeks. Ei saanud kroonitud pea küll aru, mis hea pärast. Siis tuli sõda ja kuningas võeti vangi. Kõik tema ülikutest kaaslased hukati, tema aga, kel käsitööoskus tagavaraks, müüdi orjaks. Seal õnnestus tal kududa kangas omaenda riigi leskkuningannale, st oma abikaasale. Naine tundis mehe töö ära, kutsus maleva kokku ja vabastas armastatu. Rakvere khk-st lisandus (1976): „Pole halb, kui oskusi on varuks.“ Emmaste khk-st (1979): „Öeldakse, et hea, kui ühel inimesel on mitu elukutset.“ Häädemeeste khk-st (1980): „Sagedane soovitus noortele, kes üht või teist tegevust põlgavad.“ Eurovanasõnana: „Omandatud professioon ei taotle rukkijahul baseeruvat pagaritoodet.“
Ammet kõik, mis leiba annab. [EV 263]
Tööd ei pea häbenema. Torma khk-st pikem versioon (1895): „Amet kõik, mis leiba annab, kedrus ei toida midagi. Kedrusega ei jõua inimene leiba teenida. Enamiste öeldakse nii sel puhul, kui tahetakse mõnd naesterahvast, kes alati kedrab, vihale ajada.“ Helme khk-st (1953): „Öeldakse sellele, kes mustemat ja raskemat tööd teeb.“ Helme khk-st (1962): „Ühelegi töötavale inimesele ei tohi vaadata halvustava pilguga, ükskõik mis alal ka keegi töötab.“
Andrus aus mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud, Nuut hiivapulk viib jõulud. [EV 322]
Vanasõna kalendritähtpäevade tähistamise kohta. Andresepäev (30.11) märgib jõuludeks valmistumise aja algust. Toomapäev (21.12) langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev ja kriitiline pöördepunkt, on tähistanud ka jõulupühade algust. Nuudipäev (7.01) on olnud Eestis eriti saartel tuntud ja seda on arvatud jõulupühade lõpuajaks. Hiivapulk ehk liivapulk on murdekeeli õllenõu prunt. Seega saavad nuudipäeval peod ja joomingud otsa.
Anna aega atra seada. [EV 103]
Parem aeglaselt kui ruttu. Lase ettevõtmine läbi mõelda, ära sunni uisapäisa tegema. On öeldud inimese kohta, kes kiirustab teist liialt taga. Pikemalt: „Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab.“
Anna antust, murra murtust. [EV 298]
Anna antustki ehk vähesestki, mis sul on. Kui sulle on head tehtud, aita omakorda teisi. Niisiis – kui sulle töökohal kommikarp kingitakse, ära pane sahtlisse, vaid tõmba kile ära, paku kolleegidele ka ja näed, kuidas nende šokolaadi täis suud naerule venivad.
Anna hobune teisele, siis anna nuga kaasa. [EV 1308]
Hobuse laenamisest võõrale, kes tema eest piisavalt ei hoolitse, vaid teeb talle liiga, tapab tööga ära. Ära anna oma hinnalisi asju teistele trööbata. See on sama hea, kui laenatu korstnasse kirjutada. Nõo khk-st sedastus (1973): „Kui annad oma hobese tõese kätte töötada, anna väits üten, naha nülgimises.“
Anna kurjale sõrm, siis võtab ta terve käe. [EV 4588]
Annad kurjale veidi järele, kuri võtab su tervenisti. Patt hukutab inimese. Emmaste khk-st kommentaar (1967): „Annad kord kiusatusele järele, hiljem ei suuda pahest vabaneda.“ Rakverest (1976): „On ohtlik natukesegi alistuda mõnele pahele (viin, vargus jne) või omakasupüüdlikule ja valitsemishimulisele inimesele.“
Anna lapsele armu ja hirmu. [EV 5438]
Vana-aja mitmekülgsed kasvatuspõhimõtted, võrreldav piitsa ja präänikuga. Armastus on eespool – armasta oma võsukest. Aga nõua temalt korda ka, õpeta elureeglid selgeks kas või karmi käega. Emmaste khk-st
selgitus (1968): „Laste kasvatamisel peab neile armas
tust ja karistust jagama.“
Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. [EV 8835]
Tegija ei tarvitse tööks üldse pädev olla. Liigne agarus on ogarus, teadsid juba vanad rahvad. Või hakkab keegi iga teise liigutuse puhul näpuga järge ajama, viib asjad lausa nii kaugele, et tekitab valiku: kas tema või kõik teised. Seletus Helme khk-st (1953): „Saamatu inimene, kes tahab olla juhtival kohal, kuid teadmised selleks puuduvad.“
Anna sandile kanikas, anna kott kah. [EV 10138]
Kui hakkad kedagi aitama, hakkab abisaaja üha enam abi küsima. Iisaku khk-st (1889): „Kui keski este ühte ja pärast viel teist asja küsib.“ Hanila khk-st (1969): „Ahnus ei rahulda almusesaajat, ta soovib ikka rohkem. See oo sedasi, et sandil jääb veel leiba üle kõhutäävest. Ülejään leba võtab juure, aga tahab veel lisa, tahab kotti kua.“
Anna sandile, mis sandi kohus, aga ära santi ära tapa. [EV 304]
Rahvatarkus sandile andmisest: anna, kuid ära anna liiga palju. Tasuta saadut ei pruugita alati otstarbekalt kasutada, mõnikord võib helde algus hoopis halvasti lõppeda. Näiteks annad õllenäljas sõbrale ühe krooni asemel kümme, tema aga ostab selle eest hoopis pudeli viina, joob üksipäini ära ja satub kainestusmajja.
Annab
