lapse jao, ei laps vaeseks tee – lohutati end paljulapselises peres järgmise tulekul.“
Arg hoiab oma nahka. [EV 339]
Arg ei hooli teistest, vaid kaob asjade hapuks minnes lihtsalt ära, et endale pahandust ei tuleks. Ei hakka tema õlg õla kõrval võitlema, et viletsast olukorrast auga välja tulla. Halvimal juhul läheb veel ilma peale rääkima, kuidas „need teised“ asja vussi keerasid.
Arg koer naha hoiab. [EV 342]
Rahvatarkus kõneleb julguse ja arguse kaksipidisest loomusest. Arg hoiab naha, julge toidab pea. Vigala khk-st variant (1948): „Kui kakelda ei taheta. Anna vägivallale alla.“
Arm aitab enam kui hirm. [EV 349]
Kus hirm ei mõju, seal mõjub arm. Kui kohe armuga alustad, siis on tõenäosus suur, et su soov või käsk täidetakse. Kusjuures mitte kartusest karistuse ees, vaid vabal tahtel ja rõõmuga.
Asi olgu, tarbis är’ tulgu. [EV 411]
Asi olgu olemas, kuigi tarvis ei pruugi minna. Vanasõna asja saamise, hoidmise ja vastupidavuse kohta. Hoia alles
ka seda, mille otstarvet alati ei teagi, ei tea, millal seda tarvis võib minna. Öeldud ka asja kohta, millest mingit kasu pole. Kuusalu khk-st selgitus (1980): „Olgu asjaks, mitte tarvitatavaks – majas peab igasugu kraami olema, mine tea, millas midagi vaja läheb.“
Astu kõrgesti, tereta kärmesti, kes seda teab, et sa vaene oled. [EV 433]
Kui oskad näida ja käituda nagu tähtis inimene, lood teistelegi selle mulje. Isiklik sarm, uuema nimega karisma, loob suurepärase esmamulje. Nii võid palju punkte saada. Vähemalt esialgu. Aga julge pealehakkamine on ju pool võitu.
Aus nimi on kallim kui kuld. [EV 481]
Ole aus, ausus on suurim väärtus. Jälgi, et su ettevõte oleks äriregistris kõigi võimalike tärnidega, et sa ei satuks võlausaldajate musta nimekirja ja et sinust sotsiaalmeedias halba infot ei leviks. Räpina khk-st kommenteeritud (1938): „Öeldakse patustustega koormamata nime tähtsuse kohta.“
Edevale hea, maiale magus. [EV 499]
On öeldud parastamiseks, kui kellelgi on oma edevuse tõttu halvasti läinud. Wiedemannil (1876) mõnevõrra lühemalt: „Kõik maiale magusad.“
Ees elupäevad, taga tantsupäevad. [EV 504]
Endised ajad olid paremad, jaksas tantsida, vanemaks jäädes enam kõike samas tempos ei jõua teha, inimeste
vitaalsus langeb. Mihkli khk-st kommentaar (1934), et nii on öeldud tüdrukule, kes mehele läheb. Pärnu-Jaagupi khk-st saadetud teade (1956): „Tuntud ütlus Vigalas. Tarvitatakse näiteks, kui keegi teeb ette suuri plaane ja kiidab omaenese tegevust ja elamist ette. Siis üteldakse ikka: „Ees elupäevad, taga tantsupäevad!“ Et ette otsustada ei tea keegi, kui elatud, siis nähtud.“
Ega hiir viljasalve ära ei sure. [EV 1235]
Kel ameti või töö tõttu ligipääs hüvedele, see kasutab juhust. Jõukas ja suurepalgaline ei tunne puudust. Vändra khk-st teade (1961), et rahvatarkus oli kasutusel aidameeste, laohoidjate kohta, ka kaasajal. Pilistvere khk-st (1985): „Kellel varandused hoida ja valitseda (rehepapid, aidamehed ja laohoidjad), ei need endidki unusta.“
Ega hunt pesa ümbert ei murra. [EV 1595]
Kurikael teeb targalt, kui tegutseb kodust kaugemal – muidu võib kergesti vahele jääda. Targem suli petab nii, et tema isiklikust ja töökoha arvutist ei oleks võimalik näiteks kahtlasi pangaülekandeid leida.
Ega häbi härja suurune pole. [EV 1702]
Häbitunne läheb ajapikku üle, lõpuks saab häbiga hakkama. Väikest häbi ei näegi – see on nagu kodujänes, paned puuri, riivi ette ja ainult mõnikord lähed ise ja üksi teda salaja silitama.
Ega härja suud kinni ei seuta, kui ta pah-mast tallab. [EV 1824]
Rahvatarkus on olnud kasutusel õigustusena väikese näppamise korral. Öeldud ka selle kohta, et kes tööd teeb, peab süüa saama. Pärit piiblist, kus seda öeldakse 5. Ms (25: 4), mida omakorda osundab Paulus
(1. Kr 9: 9 ja 1. Tim 5: 18). Üleskirjutus Paistu khk-st (1966): „Pühakirja järgi ütlevad need, kellel öösiti tuleb himu jalutuskäike teha kolhoosi põlde mööda.“ Hanila khk-st (1981): „Hobustega tallati pahmast. Pah-mas ehk peksmata vili oli laotatud rehealuse põrandale. Hobused, neid oli enamasti kaks. Kis saab selle suud sulgeda, kis pahmast tallab? Pahmast tallavatel hobustel ei saanud suud sulgeda, kui need suuga vilja krahmasid.“ Variant Pärnumaalt (1988): „Pahma tallates ei panda hobese suud mitte kinni.“ Sellega õigustati toidukraamiga tegelejaid (nt õunakorjajaid, köögitüdrukuid, viinapruule) seda maitsma, aga ka pisut sööma ja isegi kaasa võtma.
Ega iga pilli järele saa tantsida. [EV 8837]
Ära lase igaühel oma elu mõjutada, kõigile pole nagunii võimalik meele järele olla. Kas mäletate J. V. Jannseni toredat tegelast Albikära Antsu, kes püüdis kõigi meele järele olla ja lõpuks koos pojaga rahva naerualuseks jäi? Kõigile meele järele olla on peaaegu võimatu. Ükskõik kui kena inimese kohta leiab alati ka negatiivseid (interneti)kommentaare.
Ega ilma jõua keegi soojaks kütta. [EV 1949]
Ilma ei saa muuta ega mõjutada. Väike-Maarja khk-st selgitus (1967): „Öeldakse selle kohta, et kõikide vastu ei saa hea olla ega kõigi tahtmisi täita.“ Sobib ka neile, kes ihkavad maailma muuta.
Ega ilu pealt leent keedeta. [EV 2022]
Ilust pole kasu, ilust ei saa kõhtu täis. Tõstamaa khk-st kommentaar (1931): „Vanasti, kui elati kehvuses, hinnati kõige rohkem seda, mis toitis ja kattis.“ Pärnu- Jaagupi khk-st (1949): „Öeldakse selle kohta, kes küll ilus, aga teod pole seda.“
Ega jumal põle kiiret loond, jumal on hiired loond. [EV 2525]
Aja kasutamise kohta, pole tarvis ilmaaegu kiirustada. Karula khk-st (1973): „Sõitis bussiga Antslast Lüllemäele. Lüllemäe peatuses, kui uued pealeminejad kiirustasid väljujaid, et ruttu-ruttu, vastas: „Jumal ollõv loonu roti’ ja hiire’, mitte kiire.““ Ühe üleskirjutaja mitu selgitust Rakverest (1976): „1. Naljavastus kiirustajale.
2. Naljatav halvustamine, kui ohitakse, et väga kiire on.
3. Viivitamise õigustamine. 4. Trotsiv vastus tagasundijale.“
Ega kade keela, kui helde tahab. [EV 2845]
Kes annab, see saab (sel on); kes aitab, seda aidatakse; heldele ei keela kitsigi. Aga võib tõlgendada ka irooniliselt. Kommentaar Viru-Jaagupi khk-st (1971): „Pilklik ütelus, mis oli eriti koolilaste seas levinenud 20. aastasaja algul.“
Ega kaks ilma kolmandata jää. [EV 2950]
Rahvapärane tähelepanek juhuslikkuse ja mingite asjaolude kordumise kohta: kui juba kaks korda on juhtunud, juhtub tavaliselt kolmandatki korda. Saarde khk-st (1988): „Öeldi, kui järjest juba kolmas analoogiline õnnetus, pahandus, aga vahel ka
