oli nüüd nii lähedal, et Lizzy tajus tema pikantse lõhnavee tugevat maskuliinset tõmmet. “Bianca vastu pead sa kena olema,” hoiatas ta.
Mees vaid naeris, ajas end sirgu ja surus Lizzy veelgi rohkem enda vastu, et ükskõikselt ja hooletult jõuliselt tema liikumist suunata. Luc oli temast mitmeid sentimeetreid pikem, nii et naise silmad oli mehe tugeva kandilise lõua kõrgusel. Nad ei rääkinud rohkem ja tantsu jätkudes tajus Lizzy meest äärmiselt teravalt. Võib-olla oli selles süüdi liigne veinikogus. Teda paelus isegi mehe sile siidreväär sõrmede all ja säravvalge särk mehe oliivikarva kaela taustal.
Luc oli vapustav. Polnud mõtet seda eitada. Kõik temas oli täiuslik, alates elegantselt lõigatud siidistest mustadest juustest kuni väga itaallasliku ninani ja tõeliselt kauni kujuga suuni.
Ja laulja jätkas madalal hingestatud toonil esinemist. Lizzy tundis, kuidas meloodia sensuaalne tõmme teda mõjutab sama tugevasti kui joodud vein ning ta sulges silmad ja lasi sel tundel end kaasa viia. Mehe ühe käe pikad sõrmed hoidsid õrnalt tema saledaid valgeid sõrmi, teine käsi puhkas tema alaseljal. Lizzy ei taibanud, et ta silitab mehe pintsaku siidrevääri või et ta oli mehele nii lähedale nihkunud, et tema hingeõhk puudutas kergelt mehe kaela. Ta lihtsalt järgnes mehele, tundes, kuidas tema keha kiheleb, teadmata, et mees tunneb sama. Luci sõrmed surusid kergelt tema sõrmi, käsi kerkis seljal ülespoole ja ta surus naist õrnalt veelgi tihedamalt enda vastu.
See oli... meeldiv. Kuidagi erutav ja unenäoline ning Lizzyl polnud aimugi, kui lähedale ta mehele oli nõjatunud, kuni tundis huulte vastas pingul nahka ja limpsas seda keeleotsaga.
Lizzy nõksatas kohkunult tagasi, avas silmad ja tõstis pea. Teda tabas alandava piinlikkustundega segunenud hämmeldus, mis pani tema põsed õhetama, kui ta taipas, mida oli teinud.
Ta oli puudutanud huultega Bianca kihlatu kaela ja limpsanud teda keelega!
Teine peatükk
“Oo mu jumal!” Lizzy ahmis jahmunult õhku.
Nad ei tantsinudki enam! Ja mees vaatas teda pilkava muigega!
Lizzy langetas pilgu mehe kaelale ja soovis peksleva südamega, et maa avaneks ja ta alla neelaks.
“Anna andeks!” sosistas ta, astudes niisuguse hooga mehest eemale, et oleks kõrgetel kontsadel äärepealt uperkuuti lennanud.
“Tõtt-öelda oli see... kompliment... päris meelitav.” Mehe käsi sirutus välkkiirelt teda toetama. “Õnneks oskasin ma seda oodata ja sellepärast seisamegi me praegu väljas terrassil, uudishimulike pilkude eest varjatult...”
Väljas...? Lizzy vaatas uimasena ringi ja avastas, et nad seisavad tõepoolest varjulisel terrassil, millest tal polnud aimugi olnud! Siis mõistis ta, kui süvenenud ta oli mehesse olnud, et too oli osanud ta läbi avatud uste jahedasse õhtusse toimetada nii, et tema sellest arugi ei saanud!
Lizzy taganes taas ebakindlalt – seekord mehe käeulatusest kaugemale – ja suutis õnneks püsti jääda. Muusika kostis endiselt kusagilt kaugemalt. Lizzy tundis kohutavat häbi. Ta tahtis surra ja ta ei suutnud mehele otsa vaadata – ei teadnud, mida enda kaitseks öelda.
Luc oli aga vana rahu ise, toetus tugeva kivist piirde vastu, käed laial rinnal risti ja Lizzyle tundus, et mees nautis olukorda täielikult, ehkki temal oli paha olla.
“Ajame selle veini süüks,” pakkus mees vaikselt.
Lizzy noogutas, olles selle viletsa põhjenduse eest haledalt tänulik.
“Ma pole harjunud nii p-palju jooma.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
