kindel, et Lanny mõtles sellega ainult head, aga need kortsukesed on minu elu põrguks muutnud sellest saadik, kui ma Nickiga kohtusin.”
Keegi koputas.
“See on kindlasti majaperemees,” ütles Gina. “Ära talle väga haiget tee.”
Tess viskas foto lauanurgale ja tõusis, lükates pahase kassi taas sülest maha, aga ukse taga seisis hoopis Nick.
“Ma tean, et sa oled endast väljas, nii et ma ei tüüta sind kaua.” Mees naeratas, tumedates silmades enesekindlalt sarmikas pilk, mis Tessi jaoks oli vaheldumisi vastupandamatu ja upsakas, sõltuvalt põhjusest. Silmanurkades olid kortsukesed ja ühele silmale oli vajunud juuksesalk, mis muutis mehe keigarlikult armsaks.
Tess oli kindel: mees teab, et ta näeb keigarlik ja armas välja.
Ent ta teadis ka, et Tessil on muresid, ja see oli liigutav.
Kuni Tess kõhkles, venis mehe naeratus laiemaks. “Ma tõin sulle midagi, mis su tuju tõstab,” ütles Nick talle Hiina toidu karpi ulatades.
“Mis see on?” küsis Tess karpi vastu võttes, kuigi teadis, et ei tohiks seda teha, aga andis ometi alla.
“Pelmeenid,” vastas Nick. “Topeltkogus.”
“Oh.” Tess pilgutas silmi. “Sa mäletasid.”
“Ma mäletan kõike,” kinnitas Nick ja Tessi ebakindel ilme muutus põlglikuks.
“See kõlab klišeelikult,” tähendas ta. “Kas sa tulid tõesti vabandust paluma või oled sa koos oma vastiku bossiga mingi lepingu saamiseks mõne triki välja mõelnud?”
“Park? Naljakas, et sa tema jutuks võtsid...” alustas Nick ja Tess virutas ukse taas kinni, läks tagasi oma tooli juurde ja pani pelmeenid lauale.
“Ta on lootusetu,” ütles ta ja võpatas, kui Nick ukse avas, seejärel enda järel sulges ja riivid ette lükkas.
“Pane uks lukku, totu,” ütles ta. “See on jube piirkond. Igaüks võib sisse astuda.”
“Näha on.” Tess pani käed puusa, teeseldes nördimust. “Mine minema.”
Nick suundus köögi poole, peatudes Ginat pealaele patsutama. “Tere, lapsuke. Tore sind jälle näha. Sa näed hea välja.”
Gina lõi särama ja tahtis midagi öelda, aga mees oli juba läinud. Gina vaatas ennast, tema naeratus kustus ja ta otsis käekotist nätsulehe.
“Vabandust,” hüüdis Tess Nickile. “Ma ei kutsunud sind sisse.”
Nick tuli kohe tagasi ja suudles teda. Tess liibus ainult hetkeks tema vastu, lubades endal vaid korraks mehe soojust tunda, et siis talle koht kätte näidata. Ent enne, kui ta jõudis midagi öelda, lasi mees temast lahti ja võttis uuesti suuna tillukesele köögile. “Jumaluke, on siin alles segadus,” nentis Nick. “Kas mõni mu õlu on veel alles?” Ta astus üle kassi, kes asutas end taas Tessile sülle hüppama. “Tere, Angela. Ära mind karvaseks tee.”
Tess vaatas Gina poole.
“On tõesti aeg see jutuajamine kehaga maha pidada,” tähendas Gina. “Kui sul oleks põll ees, oleksid sa selle ise ära kiskunud.”
Tess sikutas dressipluusi serva ja langetas pea, püüdes end koguda. “Sinu ettepanek on tagasi lükatud,” hüüdis ta Nickile. “Mine ära.”
“Sa ei saa tagasi lükata ettepanekut, mida sa pole kuulnudki,” vastas Nick köögist.
“Sa teed ettepaneku?” küsis Tess hämmeldunult. “Ma ei suuda seda uskuda.”
Gina kergitas kulme. “Abielu?” sosistas ta Tessile nätsu närides. “Ole nõus.”
“Muidugi mitte abielu,” ütles Tess Ginale. “Mis ettepaneku sa teed?” küsis ta Nickilt. “Vastus on igal juhul ei, aga ma tahaksin teada, mille ma tagasi lükkan.”
“Igatahes mitte abieluettepaneku.” Nick nõjatus vastu uksepiita, õllepudel peos. Ta naeratas, olles tõeliselt ahvatlev, poisilikult enesekindel ja lõputult ihaldusväärne. Lõpeta, keelas Tess ennast ja kissitas silmi.
“Mul on nädalavahetuseks kaaslast vaja,” teatas mees ja muigas. “Mõtlesin kohe sinu peale.”
“Miks?” päris Tess, püüdes summutada kerget ärevust, mille mehe naeratus temas tekitas.
“Sest ma vajan sind,” vastas Nick. “Minu elu on olnud tühi sellest saadik, kui sa mu maha jätsid.” Ta korkis õllepudeli lahti ja jõi.
“Sinu elu pole kunagi tühi olnud, ka mitte pärast minu lahkumist.” Tess pöördus Gina poole. “Ma käisin tal ühel päeval lennujaamas vastas ja stjuardess suudles teda hüvastijätuks. Nagu oleks sõtta minemas. Palju ei puudunud, et ta oleks Nicki sealsamas maha murdnud.”
Nick hakkas läkastama. “Ta oli kõigest sõber,” selgitas ta neelatades. “Ma olen sõbralik inimene.”
“Ma tean,” sõnas Tess käsi rinnale risti pannes. “Kao siit.”
“Tess, kullake.” Nick kummardus ettepoole ja naeratas talle. “Kallike. Musike.”
“Pagan võtaks, sa oled vist tõsises hädas,” tähendas Tess.
“Kaelani,” kinnitas Nick. “Ma vajan sind. Üks nädalavahetus. Ilma tagamõtteta.”
“Ilma seksita,” lisas Tess oma kehast välja tegemata. “Seda pakkumist ma kordama ei hakka.”
“Nagu soovid,” nõustus Nick. “Kui sa tahad, siis ilma seksita.”
Tess pöördus Gina poole. “Asi on vist tõesti hull. Ma usun tõepoolest, et ta on hädas.”
“Muidugi pead sa talle appi minema.” Gina naeratas Nickile häbelikult. “Mina olen poolt. Nüüd on tal sellest teistele head tegemisest mingit kasu.”
“Sa oled mulle alati meeldinud,” ütles Nick Ginale ja viimane punastas heameelest.
“Mul on tõtt-öelda kama, kas ma päästan ta või ei, aga kui ma kaasa lähen, saan seda kõike pealt vaadata,” tähendas Tess. “Kui asi on väga hull, siis saan ma selle stjuardessiloo eest isegi oma kättemaksu.”
“Oled sina alles õilis,” nentis Nick.
“Aga seda korda, kui sa sihtasutuse heategevusüritusele tulemata jätsid, see ei heasta.” Tess krimpsutas nägu. “Ja kindlasti mitte seda õhtut, kui sa mulle kontserdimaja parklas ei ütlesid. Tunnen naisi, kes lõhuksid su auto rehve ja mürgitaksid su õlut ainuüksi selle õhtu pärast.”
Nick võpatas ja piidles õllepudelit.
Tess silmitses teda kõheda tunde ja kasvava ihaga. Mees oli tema korteris kõige ilusam asi. Tõtt-öelda oli ta kõige ilusam asi tema elus. Aga välimus ei loe. Eriti Nicki puhul, kel oli igaks puhuks eri nägu.
Tess heitis diivanil pikutavale Ginale
