musta, vaid punast kaablit. Keegi on mustal maandusjuhtme ära lõiganud. Laadija kõrval on kaks kahekümneamprist automaatkaitset. Basseinimajas on kõik rikkevoolukaitsmetega.”
„Kas siin maja plaan on?”
„Esimese korruse kabineti raamatukogus on arhitekti joonised ja elektriskeem.”
„Kas turvasüsteem on ühendatud mingisuguse keskuse või politseiga?”
„Ei, see on ainult kohapealt juhitav ja õues on häiresireen. Neli tsooni, uksed ja liikumine.”
„Kas majas on toiduaineid?”
„Ei ole. Kas te hakkate siin sööma?”
„Jah. Mõned hakkavad.”
„Kas te magate siin?”
„Magame seni, kuni töö tehtud saab. Mõned meist nii magavad kui ka söövad siin.”
„On olemas eineautod. Need käivad tänava mõlemas otsas ehitusplatsidel. Nad on päris head. Kõige paremad on nad nädala algupoolel. Te kuulete nende tuututamist. Minule meeldib kõige rohkem Comidas Distinguidas, aga ka Salazar Brothers on hea. Eelmine võtterühm kasutas neid. Nende auto küljele on kirjutatud „Soe toit”. Kui te tahate, et nad teile süüa tooksid, siis mul on nende telefoninumber.”
„Ma tahan, et sina meile süüa teeksid,” ütles Hans-Peter. „Kas sa saad tuua toiduaineid ja valmistada iga päev ühe tõhusa söögikorra? Sul ei ole vaja meid teenindada, pane lihtsalt toidud välja nagu Rootsi lauas. Ma maksan hästi.”
Raha oli Caril vaja. Köögis oli ta väga krapsakas ja põhjalik nagu need naised, kes on kasvanud üles Miamis rikaste inimeste majades töötades.
„Seda ma võin teha. Ma valmistan teile süüa.”
Cari oli töötanud ehitusbrigaadide juures. Kui ta teismelisena keskööst saadik süüa valmistas ja seda kärbitud säärtega teksapükse kandes eineautodelt müüs, käisid puusepad karjakaupa tema juures ja äri läks ülesmäge. Cari kogemused ütlesid, et suurem osa rasket kehalist tööd tegevaid mehi on heatahtlikud ja isegi viisakad. Nad lihtsalt on kõige järele aplad.
Aga Cari nägi Hans-Peteri kolmeliikmelist võtterühma ja selle liikmete välimus ei meeldinud talle. Need olid tikusöest valmistatud tuši ja elektrihambaharja abil tehtud vanglatätoveeringutega võllaroad. Nad viisid koos üheainsa filmikaameraga basseinimajja raske magnetpuurpingi ja kaks puurvasarat.
Meeste seltskonnas töötavad naised teavad öelda, et tahumata kamba puhul kehtib üksildases paigas nii džunglis kui ka siin kirvereegel: mida suurem, seda ohutum. Kui pundis on rohkem kui kaks meest, jääb enamasti peale tsivilisatsioon, seega kui nad just purjus ei ole, ei hakka nad naisega jamama. Need siin olid aga jõhkramad tüübid. Kui Cari Hans-Peterit kõrge heki ja krunti ääristava müüri vahele jäävasse kitsasse koridori paigaldatud elektrikilpide juurde juhatas, vahtisid nood teda üksisilmi. Ta tundis, kuidas nad mõtlevad: „Teeme talle grupika, teeme talle grupika.” Ent nende nõmedatest pilkudest tugevamini tajus ta enda taga kõndivat Hans-Peterit.
Kui nad olid heki taha jõudnud, sättis Hans ennast temaga silmitsi. Näoga otse Cari poole seistes ja naeratades meenutas ta valget kärpi. „Felix ütles, et ta vahetas neli korda majahoidjat, enne kui leidis sinu. Teised kartsid seda kohta ja kõiki neid jubedaid asju. Aga sulle need ju hirmu peale ei aja? Mul oleks huvitav teada, miks ei aja.”
Ära astu temaga vestlusse, ära vasta, hoiatas vaist Carit.
Cari kehitas õlgu. „Te peate toiduainete eest ette maksma.”
„Ma maksan need hiljem kinni,” ütles Hans-Peter.
„Ma vajan raha ette. Tõsiselt.”
„Sa oledki tõsine inimene. Sa räägid nagu colombialane – su hispaania keel on nii ilus. Kuidas sul õnnestus Ühendriikidesse jääda – kas sa püüdsid kasutada „usutavat hirmu”? Kas immigratsioonipolitsei pidas sinu puhul usutavat hirmu võimalikuks?”
„Ma arvan, et kahesaja viiekümnest dollarist praegu toidukraami jaoks piisaks,” lausus Cari.
„Usutav hirm,” ütles Hans-Peter. Ta nautis Cari palgejooni ja mõtles, millist mõju võiks neile avaldada valu. „Cari, kas need asjad seal majas, need õudusfilmide rekvisiidid, sind ei hirmuta? Ja miks ei hirmuta? Kas sa saad aru, et need on kõigest mõttetute ostuhullude väljamõeldised teiste mõttetute ostuhullude hirmutamiseks? Cari, sa saad sellest aru, eks ole? Sa teed neil vahet. Sa oled tõelistele asjadele lähemal – kas sa tead, mis on tõelised asjad? ¿Las verdades, la realidad?
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
