style="font-size:15px;"> Nende hulgas see peenutsev jääprintsess, kes praegu mehe ees seisis.
Naine neelatas ja silus eksinud juuksesalgu kõrva taha. Mees ei tundnud mingit kahetsust, nähes teda vingerdamas.
Declan oli kuulnud naise korduvatest kõnedest tema töönumbritele, aga ta teadis, et naine ei taha näha teda. Naine vajas midagi, mida tal oli võimalik saada ainult Declani käest.
Lily pähkelpruunid silmad särasid kindlameelsusest. „Ma suudan maksta sulle selle kinnisvara eest õiglast hinda. Minu äri läheb hästi.”
Muidugi. Mees teadis kõike Kodukujundusest ja Lily peente tekstiilide ja tapeetide kõrgklassi kollektsioonist. Naine oli alati osanud asju ajada.
Declan vaatas naisele otsa. „Maja ei ole müügil, vabrik samuti mitte.”
Lily pilgutas silmi ja sel korral ei voolanud sõnad tema kaunist suust ladusalt.
„Ei mingit libekeelset naasmist? Ei mingit taktitundelist hukkamist? Loomulikult, sul oli kombeks teeselda solvumist ja jätta mulje, et mina olin valesti käitunud.”
Naine vaatas ringi, ilmselgelt Declani avaliku vaenulikkuse pärast piinlikkust tundes.
Mees ei pööranud pilku kõrvale. „Muretsed, et keegi võib näha? Mina ei hooli sellest, kas keegi kuuleb meid. Sa tunned mind, Lily. Ma ei ole kunagi hoolinud teiste arvamusest. See oli sinu probleem.”
Naise põskedele kerkis puna. „Declan, see ei ole aus.”
„Mis ei ole aus? Et ma süüdistan sind oma maine iga hinna eest hoidmises? Või et ma ei mängi kena inimest ega anna sulle seda, mida sa tahad?”
Mees vihkas iha, mis temas kasvas, kui ta neisse pähkelpruunidesse silmadesse vaatas. Blondide juuste ja heleda jumega oleks naise silmad pidanud kindlasti olema külmad? Selle asemel särasid need nagu sulamesi.
Ohtlikult võrgutavalt.
Lily kergitas lõuga. „Mõtle Blackrocki inimestele.” Ta väänas oma käsi. „See linn ärkaks uuesti ellu, Declan.”
Mees kõhkles, tundes meelehärmi, et Lily kirg kõige vastu, millesse naine uskus, mõjutas teda ikka veel. Lily oli alati olnud võitleja, valmis kaitsma abituid ja seisma õigluse eest, ükskõik kes tema teele ette jäid.
Veetlev Lily, nii ehe ja armas ja lahke kõigi vastu, peale tema.
„Blackrock ja Whartonid, kokkupõimunud kui armastajad, muinasjutukuningriik Maine’i rannikul oma suursuguse monarhiaga. Kuni tuli Gateside perekond ja kõik ära rikkus.” Mees pilutas silmi. „Noh, nii kergesti sa meist ei vabane. Ma jätan maja ja vabriku endale.”
„Ja mida sa nendega teha kavatsed?” Tema pilk rippus mehe küljes.
Mees silmitses nägu, mida ta oli kunagi kogu hingest armastanud. „Ma kavatsen lasta neil laguneda ja merre variseda koos kõigi inetute mälestustega, mis mul sellest neetud kohast on.”
Lily põrnitses hetke meest sõnatult. Siis tormas ta minema.
Mees teadis, et ta nii teeb.
Declan vaatas Lilyle järele, kui naine üle kiviterrassi ja trepist alla sissesõidutee poole läks.
Ta polnud kunagi osanud kenasti käituda.
Mehe pilk libises üle maja päikese käes särava kiviseina, mis oli nii erinev ähvardavast mustjast seinast, mida ta lapsepõlvest mäletas.
Selle koha jõud liigutas teda ikka veel. Tume ookean laiumas halli taeva all, kõrged graniitkaljud, tiirlevad ja kriiskavad merikajakad. Teravalt soolane õhk kriipis midagi tema sisemuses.
Ta polnud siin juba kümme aastat olnud.
Ta kuulis Lily automootori mürinat, kui naine mööda sissesõiduteed minema sõitis. Tema oli toonud mehe tagasi.
Tal oli alati mehe üle mingi võim olnud.
Teda oli Lily väikese parendamise sõjakäigu eest hoiatatud, kui kohalik kinnisvaraagent talle helistas, et küsida, kas ta tahab maja müüki panna.
Blackrock High’ „kõige tõenäolisem päästja” Lily Wharton oli harjunud oma tahtmist saama.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
