nad teevad oma elu meloodiliseks. Kui kusagil üldse on olemas jumalikkust, kui kusagil üldse on õndsust, kui kusagil üldse on hunnitust, siis sellele annavad sisu needsamad inimesed.
Ma rääkisin selle loo teile kohe meie kolmepäevase rännaku algul, et teie elupalee ei jääks tühjaks, et sel ei tuleks täituda prügist, et see saaks täituda valgusega, küllastuda muusikast, oleks üle ujutatud lõhnast.
Kuidas on see võimalik? Täna räägin ma teile esimestest sammudest ja järgneva kolme päeva jooksul proovime me oma elu elada vastavalt neile sammudele.
Kuidas saaksid sa oma palee valgusega täita? Järgneva kolme päeva jooksul annan ma teile mõned vihjed; annan juhised, mis on tulemusi andnud. Kuid enne seda, täna õhtul püüan teile selgeks teha, kuidas me need kolm järgmist päeva selles meditatsioonilaagris elame.
Teil tuleb üht asja väga selgelt mõista – nimelt seda, et kui me suudame õppida kasvõi kolm minutit õigesti elama, siis võib see muuta kogu meie elu. Kui inimene on need sammud õiges suunas teinud, kui ta on õndsusega kasvõi üheks hetkeks ühinenud, ei kao selle kogemuse mõju ka aastaid hiljem. Kui kord avame oma silmad ja vaatame ringi, siis ei ole võimalik enam neid sulgeda ega pimedaks jäänuna eksiteele sattuda.
Kolm päeva on pikk aeg. Ma tervitan teid ja tänan teid, et te olete siiatulemiseks need kolm päeva leidnud. Tänapäevases maailmas pole just paljud valmis pühendama kolme päeva sellele, et oma elu valgusega täita.
Veel üks väike lugu. Kaupmees plaanis seilata kaugetele maadele, et miljoneid teenida. Tema sõbrad ütlesid talle: “Sinu laev on väga vana ja meri on tormine. Sinu reis on väga ohtlik ning sinu alus võib ümber minna. Sul tuleks vähemalt ujuma õppida.”
Kaupmees vastas: “Mul ei ole enam aega ujuma õppida.”
Tema sõbrad ütlesid: “Sa ei vaja palju aega. Meie linnas on üks ujumisekspert. Ta ütleb, et võib kõigest kolme päevaga ujuma õpetada.”
Kaupmees vastas: “Tal võib õigus olla, kuid kust võtan ma need kolm päeva? Nende kolme päevaga võivad miljonid ruupiad kellegi teise kätte minna. Parem õpin ma ujuma siis, kui mul selleks aega on.”
Tema sõbrad käisid peale: “Sa oleksid nii ju pidevas ohus, sest sa oled kogu tee ju laevas. Iga päev võib sind varitseda mõni oht ja ise sa ei oska ujudagi!”
Kaupmes vastas: “Te saate ju aru, et selle jaoks pole mul neid päevi võtta. Kui te teate veel mõnda nippi, kuidas ma end päästa saaksin, palun rääkige mulle.”
Siis soovitasid tema sõbrad: “Hoia siis vähemalt kahte tühja vaati alati enda kõrval. Kui tekib vajadus, siis võid sa nende abil vee peal hulpida.”
Kaupmees võttiski kaks tühja vaati kaasa. Ta hoidis neid oma voodi all. Ühel päeval puhkeski äkitselt torm ja laev hakkas uppuma. Kaupmees hüüdis: “Kus mu vaadid on?” Madrused olid kindlad, et ta on suuteline ka ise oma vaadid üles leidma, sest need olid ju tema voodi all! Ning madrused hüppasid merre, sest nad oskasid väga hästi ujuda. Kaupmees leidis oma vaadid üles, kuid tühjade vaatide kõrval oli veel kaks vaati, mis olid kuldrahasid täis.
Nüüd oli ta plindris. Tuleks tal võtta tühjad vaadid või need, mis on kulda täis? Laev aga muudkui vajus. “Mis kasu sellest hiljem oleks, kui ma võtaksin tühjad vaadid kaasa,” arutles ta. Lõpuks viskaski ta kullavaadid vette ja hüppas järele.
Te võite kergesti ette kujutada, mis temast edasi sai. Ta ei suutnud leida kolme päeva, et õppida ujuma. Ma olen õnnelik, et teie suutsite need kolm päeva leida. Tal oli võimalus hüpata merre tühjade vaatidega, kuid ta eelistas täis vaate. Ta eelistas alati neid asju, mis olid midagi täis, see oli tema eluaegne komme. Ta ei olnud valmis isegi üheksainsaks hetkeks tühjaks saama.
Järgneva kolme päeva jooksul räägin ma teile, kuidas neid tühje vaate kasutada, sest kui teil tuleb kord üle jõe ujuda, osutuvad need kasulikuks. Aga kui teil tuleb ületada elumeri, eksistenstimeri, siis tuleb teil endal tühjaks saada. Mida tühjemaks ja tühjemaks te sisemiselt saate, seda rohkem ja rohkem te elumeres ja eksesitenstimeres ujuda suudate. Kahjuks täidab aga enamik ennast äravisatud prügiga.
Mõned inimesed täidavad end kullaga, mõned põrmuga, mõned kividega, mõned teemantide ja kalliskividega. Ei ole mitte mingit vahet, millega neid vaate täita, need upuvad ikkagi.
Kaupmeest ei päästnud tema kullavaadid. Uppudes ütles ta neile ilmselt, et mu vaesed vaadikesed, olete kulda täis, kuid ikkagi ei suuda te mind päästa. Olete kulda täis, kuid te ikkagi uputate mind. Te olete kulda täis, kuid ometi te upute. Kuid vaadid ei kuulanud teda, sest vaadid teavad ainult seda, kuidas uppuda, mitte seda, kuidas vee peal hulpida, pole vahet, mida nad täis on. See ei oma tähtsust, mida me täis oleme. Me valmistame end pidevalt uppumiseks ette. Me ei valmista end ette ujumiseks. Religioossus on ujumiskunst. Kõik asjad, mida me ühiskonnas õppinud oleme, ei õpeta meid ujuma, seega, kuidas saame seilata oma elupaadi sellele tundmatule kaldale – kaldale, mida nimetatakse jumalikkuseks, mida nimetatakse tõeks? Kuidas?
Jätkem nüüd meelde paar ettevalmistavat sammu.
Inimesed muudkui küsivad mu käest, et mida see meditatsioonilaager endast kujutab? Just eile, kui ma siia jõudsin, küsis kohe keegi minult: “Mida see meditatsioonilaager endast õige kujutab? Mis asi on satsang?” Ma vastasin talle, et satsang, tõe kogemine, on mõeldud inimesele, kes on valmis kuulma, kes on valmis kuulama, kes on otsija. See meditatsioonilaager on mõeldud neile, kes tahavad praktiseerida, kes on otsijad, kes ei taha ainult kuulata, vaid on huvitatud ka midagi ise tegema. Inimesed, kes on siia tulnud ainult kuulama, on tulnud valesse kohta. Ma olen käinud ka ise teie linnades, teil on olnud võimalik mind seal kuulata. Kuna teil tuleb midagi ka ise teha, olen ma teid siia kaugele kohale kutsunud. Siinses üksinduses on võimalik midagi saavutada.
Järgneva kolme päeva jooksul ärge pange kuulamisele liigset rõhku. Tehke endale selgeks, et järgneva kolme päeva jooksul hakkate te midagi praktiseerima. Ükskõik kui palju õigeid sõnu te teate, teie elus ei toimu ükski revolutsioon ega transformatsioon pelgalt nende sõnade kuulmise ja teadmise tõttu. Mõnes mõttes on aga neid kasutuid sõnu teada ka hea, sest siis ei saa te eksitavalt mõtelda, et olete midagi omandanud pelgalt kuulates. Sisukaid sõnu kuulates võite väga kergesti sattuda illusiooni mõju alla, et olete mingit kasu saanud, et olete midagi olulist saavutanud. Kuid lihtsalt kuulates ei saavuta mitte midagi.
Kõigepealt tuleb otsijal sellest aru saada, et ta peab midagi tegema, ta peab midagi olema. Ta peab muutma oma eluviisi, ta peab muutma oma elustiili. Midagi saab juhtuda siis, kui ta tekitab oma olemuses revolutsiooni. Muul juhul ei saa mitte midagi juhtuda. Lihtsalt kuulamisest ei ole mitte mingit kasu. Kuulamine on meelelahutus: mõned inimesed tunnevad rõõmu muusika kuulamisest, mõned tunnevad rõõmu sellise jutu kuulamisest, milles räägitakse tõest, milles räägitakse eksistentsist.
Kuid ka see ei ole midagi muud kui meelelahutus. See on viis, kuidas ennast mõneks ajaks unustada. Selleks et oma elu muuta, tuleb sul ka midagi tegelikult teha.
Ükskõik, mida ma sulle järgneva kolme päeva jooksul ütlen, kõik on mõeldud selleks, et sinus saaks toimuma hakata aktiivne muutus. See on aga ainult muutumise alus. Mina üksi ei suuda sinus muutumist luua. Ma vajan sinu poolt täielikku kaasalöömist, ainult siis on selle juhtumine kindel.
Esimene asi: sinu jaoks on see meditatsioonilaager võimalus oma olemust muuta. Saad oma elus läbi viia revolutsiooni, oma elu uuesti üles ehitada ja uueks luua. See (laager) ei ole vaid pelgalt kuulamiseks või mõtlemiseks, või mõtisklemiseks või arutlemiseks. See on hoopis suur võimalus anda
