üle, mida räägin. Palun ärge vaielge teineteisega selle üle, mida räägin. Vaid katsetage seda, mida ma räägin. Kolm päeva on väga lühike aeg. Ei maksa seda raisata mõtlemise ja arutlemise peale. Teil tuleb läbi teha mõned eksperimendid, sest see, mida ma räägin, saab teile selgeks saada ainult läbi katsetamise. Te saate seda mõista, te saate selle tähendusest aru vaid läbi katsetamise. Kui teete selles suunas, millest ma räägin, kasvõi ühegi sammu, siis saab selle tähendus teile selgemaks. Mitte miski ei saa teile selgeks, kui te muudkui mõtlete, mõtisklete või omakeskis vaidlete. Te mitte ainult ei maga siis kõike maha, vaid kaotate isegi selle vähese, millest te varem aru saite.
Elus on teatud asjad, mida saab näha ja mõista ainult siis, kui te neid kogete. Kui te püüate selgitada pimedale seda, mis asi on valgus, siis ta ei suuda teid mõista. Kuid kui tema silmanägemine on paranenud, siis saab ta aru kõigest, mida valgusest räägitakse; siis ei peagi midagi seletama. Teie praegune olukord on nagu selle pimeda elu. Tema silmade avamiseks saab midagi ette võtta, kuid seletada seda, mis asi on valgus, ei ole võimalik.
Kuidas oleks võimalik avada teie silmi? Mis on esimesed vajalikud sammud?
Esmalt tuleb ühest asjast selgelt aru saada, nimelt sellest, et me ei kogunenud siia, et ainult kuulata või kuuldu üle mõtelda, vaid selleks, et ka midagi teha. Kui sa kord mõistad, et teeraja puhastamiseks tuleb midagi ette võtta, siis ainult sellisel juhul oled sa võimeline mõistma seda, mida sulle on öeldud.
Sinu maja põleb! Kui ma ütlen inimestele, et nende maja põleb ja nad hakkavad mu väite tähenduse ja eesmärgi üle mõtlema, siis on seda tuld väga raske kustutada. Kui ma ütlen, et teie maja põleb, ei pea ma teile jutlust, ma ei arutle mingeid filosoofilisi väiteid, ma ütlen lihtsalt, et majast on vaja kibekiiresti välja saada. Ma palun sul ette võtta mõned tegusad, loomingulised sammud, et majast välja saada, midagi ette võtta.
“Sinu maja põleb” ei ole ei doktriin ega debati või vaidluse aine ega filsoofiline järeldus. See on lihtsalt hoiatus.
Hoiatusest on kasu ainult neile, kes suudavad ette võtta midagi kasulikku ja majast välja hüpata. Kõike, mida järgneva kolme päeva jooksul räägin, räägin selleks, et ma tahan teie sees midagi käivitada. On oluline, et te seda meeles peaksite.
Te peate mõistma, et mu sõnad on selleks, et aidata teil teha tegus samm nende sõnade sisu suunas. See on kutse. Minu avaldused ei ole mõeldud kuulamiseks või mõtlemiseks või filosofeerimiseks. See on meditatsioonipraktika, uus mõistmine, see on olemuslikult meditatiivne distsipliin.
Teine asi: pidage meeles, et mitte midagi ei juhtu lihtsalt seetõttu, et me oleme siia eraldatud paigas asuvasse meditatsionilaagrisse kokku tulnud. Kõik sõltub meie eesmärgist. Miks me oleme siia kokku tulnud? Milline on meie vaimne seisund? Kuidas me end tunneme? Siia on kogunenud väga palju inimesi, mõned on võimelised seda hinnalist võimalust kasutama ning mõned ei suuda seda üldse. Meil on kombeks oma elu tulutult elada. Palun loobuge sellest kombest nendeks kolmeks päevaks.
Oma kodus olete te mingit kindlat tüüpi inimene. Püüdke vähemalt kolmeks päevaks harjumustest loobuda, olla teistsugune. Meie kombed on väga mehhaanilised. Kui sa tõused hommikul, siis otsid sa alati esmalt ajalehte. Kui sa ka siin hommikul tõustes ajalehte otsid, siis ma ütleksin, et sa ei ole siia kohale jõudnud. Sa oled endiselt seal, kus iganes sa olid, sest sa teed endiselt sama asja. Sa püüad tuua siia oma kodu, sa püüad elada sama elu, mida sa elasid kodus, järgida sama elustiili, mida sa seal järgisid. Sa püüad järgida oma igapäevast rutiini ning see rutiin on mehaaniline. Sinu harjumused on mehaanilised ja sa järgid sama mustrit. Sul tuleb see muster maha jätta.
Neil kolmel päeval peaksid sa proovima elada nagu uus inimene, pidades silmas oma sisemist olemust. Võta eesmärgiks vältida sama raamistikku, sama mustrit, mis oli sul kodus. Kui sa järgid siin sama mustrit, tähendab see seda, et sa tegelikult viibid endiselt oma kodus. Siis on siiatulek olnud puhas raiskamine. Kui sa olid kodus, oli sellega kõik korras. Sellest poleks olnud mitte mingit probleemi, kui oleksid käitunud harjumuspärasel viisil.
Pea meeles: inimene, kes on nii tugevalt seotud oma igapäevase rutiiniga, et ta ei suuda sellest välja tulla isegi natukeseks, ei suuda oma elus ealeski spirituaalset revolutsiooni kogeda. Ta hoiab end nii suletuna ja kaetuna ning tal pole piisavalt julgust, et välja tulla ning ta ei ole valmis seda isegi proovima. See on nagu puu, mis varjab end seemnes, mis ei ole valmis oma kestast välja murdma. Selline seeme ei suuda ealeski võrsuda, see ei suuda ealeski taevani tõusta, see ei suuda ealeski õide puhkeda.
Me kõik oleme oma harjumuste vanglas kõvasti kinni.
Esimese asjana tuleb siin meditatsioonilaagris meelde jätta, et nendest piirangutest väljamurdmisega tuleb peale hakatat. Jätke meelde, et kõigil on ridamisi väikseid harjumusi, mingeid kindlaid pisikesi käitumismustreid ning isegi väike harjumus võib sinu hinge vangistada.
Mul oli sõber, kes oli kuulus advokaat. Tal oli komme oma pintsakunööbiga mängida, eriti siis, kui ta kohtus väitles ning tal tuli mõnel kriitilisemal hetkel sügavalt mõtelda. Kui ta oma nööbiga mängis, tundis ta oma ajus millegi vabanemist ja mõttetulv hakkas voolama. Kord oli tal kohtuasi, mis oli niivõrd kerge, et seda näis olevat võimatu kaotada. Kuid vastaspoole advokaat oli näinud, et tal on harjumus kriitilisel hetkel nööbiga mängida. Vastaspoole advokaat rääkis tema autojuhi pehmeks ja too lõikaski kuue küljest nööbi ära.
Advokaat saabus kohtusse, pintsak üle õla rippu. Ta pani selle selga ning hakkas oma kohtuasjaga peale. Siis saabus vaidluse käigus üks kriitilisem hetk ning ta käsi liikus nööbi suunas. Kuid nööpi ei olnud! Kohe ilmusid tema laubale higipiisad. Ta kaotas kontrolli oma käte ja jalgade üle, ta haaras tooli ja istus maha. Ning ta kaotas selle kohtuasja! Hiljem ta rääkis mulle, kui üllatunud ta oli, et ühel väikesel nööbil võib olla nii suur tähendus. Kas sellisel väikesel nööbil saab olla ajule nii suur mõju? Kas inimene võib ühe nööbi ees olla selline ori, et selle kaotamine võib paisata kõik kaosesse?
Me kõik oleme sel viisil orjad. Kui tahame oma elu suunda muuta, siis tuleb meil oma harjumused hävitada. Vahet pole, on selleks nööbi keerutamine või midagi muud. Palun näe teadlikult vaeva, et liikuda järgneva kolme päeva jooksul uues suunas. Ole teadlik, et mitte samadesse mustritesse tagasi kukkuda. Kui sa oled siin, siis siin unusta vajadus ajalehte lugeda või raadiot kuulata või sõpradega lobiseda. Nende kolme päeva jooksul lase oma harjumustel puhata. Kui mõni paar on siia koos tulnud, siis ei ole vaja üksteiselt nõuda, et te etendaksite siin abikaasadevahelist suhet. Emotsioonid, mis teid kodus vangis hoidsid, tuleb nendeks kolmeks päevaks koju jättagi. Vastasel juhul ei ole te kodunt lahkunudki ja ei suuda täielikult siin viibida.
On lihtne kuhugi palverännule minna, kuid tõeline palverännak toimub sinu enda sees. See meditatsioonilaager ei toimu Nargolis. Kui see toimuks Nargolis, siis sa oleksid juba kohal. Aga meditatsioonilaager saab toimuda vaid sinu sees. Palveränd saab aset leida vaid siis, kui sa oled täielikult virgumisele suunatud meeleseisundis. Vastasel juhul võivad rööpad meid viia kuhu iganes, teerajad võivad viia meid kuhu tahes. Rööpad ei vii meid kunagi teekonnale iseendast eemale, me oleme alati iseenda reisikaaslaseks. Seega, selles meditatsioonilaagris on oluline see, et sa jätaksid senise iseenda koju. Kui sa ei ole senist ennast veel koju jätnud, siis palun tee seda nüüd. Nende kolme päeva jooksul käitu nagu uus inimene, kellel pole ainsatki harjumust ega mustrit. Püüa olla pisutki teadlik oma harjumustest ja mustritest, mis on sinu meelt juba tihedalt piiranud.
Meil on tekkinud harjumus päeva jooksul pidevalt vadistada, muudkui rääkida ja rääkida ning mingist vaiksest istumisest ei saa juttugi olla. Me ei ole teadlikud sellest, et need, kes muudkui räägivad ja räägivad, ei suuda ealeski leida ülimat tõde. Ainult need, kes teavad, mis on vaikus, saavad läheneda ülimale tõele. Mitte keegi ei ole kedagi teist tõe juurde
