on haiguste ravi hoolega käsile võtnud. Nii võib tunda heameelt, et riigikogu asendusliikmeid hakatakse tulevikus värbama samadest valimisringkondadest ja ringkonna lihtkvoodil on senisest kaalukam tähendus. Et muuta poliitiline süsteem selliseks, mida kodanikud ka reaalselt mõjutada saavad, tuleks aga minna veelgi kaugemale: näiteks jagada mandaadid ringkondade vahel nii, et riigikogu koosseis hakkaks olenema üksnes valmisringkonnas kogutud häälte suhtest mandaatide arvuga. Paraku ei julgeta seda sammu astuda, mistõttu üleriigilised valimisnimekirjad jäävad ikkagi alles. Seega on valijal näiline mõju küll, kuid tegelikult otsustavad üleriigilise nimekirja erakondade kitsad kogud. Pimesikumäng lõpeb alles siis, kui ringkondade valimisnimekirjad moodustatakse erakonna eelhääletuse teel.
Uus koalitsioonilepe kavatseb kehtestada olukorra, kus omavalitsuse volikokku saavad kandideerida üksnes erakondade valimisnimekirjad ja üksikkandidaadid. Jälle üks pealtnäha väärt mõte, kui unustada asjaolu, et ettepanek tuleb võimule pürgijatelt, kes võimule saades võivad lihtsalt piitsa ja präänikut kasutades meelitada oma ridadesse Kodulinnade, Rukkilillede ja teiste selliste ühenduste varasemaid eestvedajaid.
Samuti on liiga vara kohalikku tasandit forsseeritult politiseerida, kui poliitiline kultuur ei ole veel jõudnud täisikka. Seni on kohalikud valimised olnud poliitilised ainult suuremates linnades, jäädes maapiirkondades apoliitiliste üksik sikute ja nende ümber moodustuvate ajutise loomuga valimisühenduste pärusmaaks. Forsseeritud poliitilisus ei aita paraku poliitilist võõrandumist leevendada, sest rohujuuretasandil ja kodanikuühendustes ei mõisteta uue poliitilise ladviku tormakust poliitiliselt tühjade kohtade täitmisel. Sedalaadi pimedad valikud teevad kohaliku tasandi demokraatiale pigem karuteene: kohalik aktiiv sunnitakse erakonnastuma, kusjuures selle aluseks ei ole jagatud väärtused, vaid enesealalhoiutung.
Uus koalitsioonilepe üritab luua õiguslikud eeldused e-valimiste korraldamiseks, et saada rohkem inimesi valima. Paraku on e-valimised poliitilise võõrandumise leevendamisel lihtsalt eksiteele viiv instrument. Internet on paljudele kättesaamatu, kuid samas absoluutselt anonüümne meedium, mis võimaldab valimisosalust ka neile, kel selleks valimisseaduse kohaselt õigust pole. Alati jääb risk, et pahatahtlikud häkkerid võltsivad elektroonilisi hääletussedeleid või põhjustavad tehnilisi rikkeid elektroonilistes valimispunktides. Internetis hääletamisel ei saa olla kindel, et valija teeb iseseisvalt otsuse, mis tagaks hääletamisprotseduuri usaldatavuse. Pimedad valikud pakuvad pimedaid ja kaheldava väärtusega lahendusi.
Postimees, 7. märts 2002
Erakond – normaalne asi
Riigi, ühiskonna ja kodanike politiseerumisest räägib viimasel ajal kaks kõnekat seika. Esiteks keelas seadusandja kohalike valimiste künnisel erakonnavälised ja ajutise iseloomuga valimisliidud. Samal ajal on hulk arvamusliidreid ja ajakirjanikke väljendanud skepsist üliõpilasesinduste valimiste politiseerituse pärast, mis väidetavasti asendaks sisulise arutelu kahetsusväärselt tihti lehmakauplemisega.
Mind teeb murelikuks hoopis see, et pealesunnitud erakonnastumine ja nii-öelda ebalojaalsete piitsutamine asetub näiliselt paremasse valgusse kui üliõpilaste tunnetatud vajadus poliitikas kaasa rääkida. Kohalikud probleemid ei leia ju lahendusi maailmavaatelisi mõõdupuid kasutades, samas üliõpilaste poliitilised seisukohad lähtuvad oma kindlast alast, mis neid konkreetselt puudutab.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
