Käitumusliku investeerimise taskuraamat. Kuidas mitte olla iseenda suurim vaenlane. James Montier

Скачать книгу

et keerake aga ette uus lehekülg ja alustame teekonnaga teie mõttemaailma. Esimene peatus: emotsioonid ja hetke ajel tehtavad otsused!

      Esimene peatükk

      Hetke ajel

Looge ja planeerige strateegia ning pühenduge sellele

      Emotsionaalne ajas rändamine ei ole inimsoo kõige tugevam külg. Kui küsida rahulikus meeleolus inimeselt, kuidas ta käituks tulevikus, siis on tal väga raske ette kujutada oma tegutsemist mingi hetke ajel. Võimetust ennustada omaenda tulevast käitumist emotsionaalse pinge all nimetatakse empaatiatühimikuks.

      Selliseid tühimikke tuleb ette kõigil. Näiteks võib teil pärast suure eine söömist olla raske kujutleda, et kõht võiks kunagi veel tühi olla. Samuti ei tasu minna näljasena toidupoodi, sest siis ostate suure tõenäosusega liiga palju.

      Kujutlegem näiteks, et eksite metsas ära. Seljakotti läbi otsides selgub, et toit ja vesi on maha ununenud. Õudus! Mida kahetseksite enam: toidu või vee maha unustamist?

      Psühholoogid7 esitasid just selle küsimuse kahele erinevale testrühmale ning pakkusid neile osalemise eest pudeli vett. Ühele rühmale esitati küsimus vahetult enne trenni jõusaalis, teisele rühmale esitati sama küsimus kohe pärast trenni. Kui inimesed oskaksid emotsionaalselt ajas hästi rännata, ei mängiks küsimuse esitamise ajastus mingit rolli. Kuid uurimuse läbiviijad tuvastasid hoopis teistsuguse mustri. 61% neist, keda küsitleti enne trenni, arvasid, et kahetseksid palju rohkem vee maha jätmist. Kuid pärast trenni oli neid, kes kahetseks rohkem vee maha jätmist, 92% vastanuist.

      Minu lemmiknäide empaatiatühimiku kohta on aga mu sõbra Dan Ariely ja tema kolleegi George Loewensteini eksperiment.8 Nad palusid 35 mehel (ja eksperimendis osalejad pidid olema tingimata mehed ühel üsna ilmselgel põhjusel) vaadata toidukilesse mähitud sülearvutist seksuaalselt erutavaid pilte. Tundlikumate lugejate säästmiseks ei hakka ma pilte täpsemalt kirjeldama, kuid ilmselt piisab mainimisest, et nende hulgas oli ka sadomaso pilte.

      Eksperimendis osalejatel paluti hinnata, kui palju nad naudiksid iga pildil kujutatud tegevust mitteprivaatses olukorras (näiteks klassiruumi taolises ruumis eksperimendi läbiviija juuresolekul). Seejärel saadeti osalejad koju ning paluti hinnata pilte ja tegevusi oma kodu privaatses õhkkonnas ja n-ö eneserahuldamise olukorras.

      Mitteprivaatses olukorras oli keskmine erutuse protsent 35. Kuid privaatses õhkkonnas oli erutusseisund 52%. Seega oli muutus lausa 17% ja selle põhjustas hetke olukord.

Homse varna ohud

      Empaatiatühimiku ületamiseks tuleb kõigepealt tuvastada, milliseid ohte kätkeb endas tänaste toimetuste homse varna jätmine ehk vastupandamatu tung lükata tegemist ootava ülesande täitmist edasi nii pikalt kui võimalik. Kujutlegem, et teid on valitud toimetama hulka umbes kümne lehekülje pikkuseid esseesid. Teil on kolm valikut: te võite ise endale oma tähtajad seada ja anda esseed üle ükshaaval, te võite anda kõik esseed üle ühekorraga minut enne lõpptähtaega või toimetate esseesid ükshaaval eelnevalt paika pandud tähtaegadeks. Millise võimaluse valiksite?

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Benjamin Graham, „Intelligentne investor“, lk 22. Eesti keeles 2018, tõlkinud Olavi Teppan, Äripäeva Kirjastus. (Toimetaja märkus)

      2

      E. Pronin, D. Y. Lin ja L. Ross, „The Bias Blind Spot: Perceptions of Bias in Self versus Others“, Personality and Social Psychology Bulletin nr 28, 2002, lk 369–381.

      3

      Eesti keeles 1995, tõlkinud Kati Metsaots, kirjastus Olion. Kordustrükk Eesti Päevaleht 2009. (Toimetaja märkus)

      4

      S. Frederick, „Cognitive Reflection and Decision Making“, Journal of Economic Perspectives nr 19, 2005, lk 24–42.

      5

      Vt Gary Klein, „Sources of Power: How People Make Decisions“, Cambridge, Massachusetts, MIT Press, 1999.

      6

      M. R. Muraven ja R. F. Baumeister, „Selfregulation and Depletion of Limited Resources: Does Selfcontrol Resemble a Muscle?“, Psychological Bulletin nr 126, 2000, lk 247–259.

      7

1

Benjamin Graham, „Intelligentne investor“, lk 22. Eesti keeles 2018, tõlkinud Olavi Teppan, Äripäeva Kirjastus. (Toimetaja märkus)

2

E. Pronin, D. Y. Lin ja L. Ross, „The Bias Blind Spot: Perceptions of Bias in Self versus Others“, Personality and Social Psychology Bulletin nr 28, 2002, lk 369–381.

3

Eesti keeles 1995, tõlkinud Kati Metsaots, kirjastus Olion. Kordustrükk Eesti Päevaleht 2009. (Toimetaja märkus)

4

S. Frederick, „Cognitive Reflection and Decision Making“, Journal of Economic Perspectives nr 19, 2005, lk 24–42.

5

Vt Gary Klein, „Sources of Power: How People Make Decisions“, Cambridge, Massachusetts, MIT Press, 1999.

6

M. R. Muraven ja R. F. Baumeister, „Selfregulation and Depletion of Limited Resources: Does Selfcontrol Resemble a Muscle?“, Psychological Bulletin nr 126, 2000, lk 247–259.

7

L. Van Boven ja G. Loewenstein, „Projection of Transient Drive States“, Personality and Social Psychology Bulletin nr 29, 2003, lk 1159–1168.

8

Dan Ariely ja George Loewenstein, „The Heat of the Moment: The Effect of Sexual Arousal on Sexual Decision Making“, Journal of Behavioral Decision Making nr 19, 2006, lk 87–98.