läikimas ja hallid juuksed helkimas.
„Soomlased mis soomlased, need ju sünnivadki prillid peas,“ ironiseeris siis ja seiskas teeservas auto, sirutas selga ning pani suitsu põlema. Surin jooksis varvasteni välja ja pea läks palju selgemaks. Ta täiesti uskus, et suitsetamine on mediteerimine. Imelik oli tagantjärele mõelda, et Priitu tema tossamine ei häirinud. Märkust mees igatahes selle kohta polnud kunagi teinud. Kui nad vahel harva koos väljasõite ette võtsid, siis teatud kilomeetrite järel hakkasid Priidu silmad otsima metsavaheteed, kus peatuda. Ta teadis kaasa vajadusest ja armastas teda sellisena, nagu see oli. Eleriin püüdis õues kopsud tühjaks puhuda. Autosse istudes ulatas Priit talle alati närimiskummi padjakese ja niiske salvrätiku. Vot see oli armastus!
„Aga kuidas sai see kaduda mingi nii tühise asja pärast nagu söök? Siin peab olema midagi muud mängus! Kas ületöötamine? Käis ju Priit juba mõnda aega aina sagedamini inimeste kodudes masinaid putitamas,“ otsis Eleriin vastuseid, kuigi oli mehe peast heitnud.
Kui bussi tagasi ei tulnud, hakkas Eleriin tasapisi tallu sõitma. Mida asja oli sel suurel seltskonnal Kassi õuele? Seda tahtis ta teada ja tänades mõttes perenaise pakutud võileibu, möönas: „Luuramiseks pole ainsatki takistust. Enesetunne on hea ja aega laialt käes.“
Sel korral ei sõitnud Eleriin joonelt õuele, vaid peitis auto eemale puude varju. Kenasti õueserva pargitud soomlaste buss oli suunaga väljapääsu poole. Kuigi ta oli aega parajaks teinud napp pool tundi, polnud näha hingelistki. Marjapõõsaste taha varjudes hiilis ta vagunelamuni, et seal vaatluseks koht sisse võtta. Hais polnud tubadest selle ajaga kusagile kadunud, aga seda ei saanud öelda turistide kohta. Muidu aeglased sommid olid kui haihtunud. Eleriin hiilis majani ja tema pettumuseks olid sellel kõik aknad kinni. Välisuksel koguni tabalukk ees.
„Iida, Iiiida,“ hõikas Eleriin. Tal oli valmis legend kaotatud telefoni kohta, ent seda polnud kellelegi esitada.
Maja taga luusides nägi ta väravat. Tee viis laugjast kallakust alla metsa. Mööda kitsast rada Eleriin juba jooksis. Ninaots haistis, et midagi põnevat ta leiab ja uudishimu kannustas takka. Ja ta ei eksinud. Sajakonna meetri pärast nägi ta käänaktee lõpus kasvuhoone nurka.
„Mida kuradit? Eestlased käivad Soomes maasikaid korjamas ja soomlased meil kurke sidumas või? Sügiseni jupp aega, saagi järele vara tulla,“ vaagis ta imestusega.
Imestamist jätkus veelgi. Mõistmatul põhjusel oli kasvuhoone ehitatud mitte lagendikule päikese kätte, vaid tihedasse metsatukka. Ehitis oli suur. Ka selle uks oli tabalukuga kaitstud. Sisse akendest ei näinud ja Eleriin tagus kiviga taba eest. Kasvuhoones ta seisatas ja ahhetas. Mitte põhjusel, et see oli väga puhas ja saak hiljuti koristatud, vaid imestama panid rohked soojendus- ja valgustuslambid, mis olid küll kustunud, aga olemas. Silma jäid ka ventilaatorid. Sees olles ta taipas, miks ei näinud akendest sisse. Kõik aknad olid kaetud fooliumkilega.
„Kasvatab perenaine lilli?“ käis esimesena peast läbi. Oli suvi ja midagi imelikku selles polnud, et need on turul maha müüdud ja rahaks tehtud. Kummaline oli lõhn, mis nina kirtsu ajas. Hobuse sõnnikul mäletas Eleriin säärast lehka, aga mustas mullas ei tundunud olema sellist väetist. Pigem paistis liivaterasid ja lubjakübemeid. Sammudes läbi kasvuhoone leidis Eleriin ukse, mis viis eraldi ruumi. Seal laiutas suur pliit ja seinte äärde olid virnastatud tühjad kastid. Kummaline hõng pani silmad kipitama.
Eleriin kõndis piki kasvumaja edasi ja tagasi, uuris kaste, põrandat, seinu ja lagegi. Miski ei viidanud saagi sordile. Aga siiski, milleks ventilaatorid? Ja soojusagregaadid, valgustid?
Eleriini valvas pilk märkas nurgas prügikühvlit. Seda hoolega uurides leidis pisikesi, ent olemasolevaid kuivanud kübemeid.
„Mida pekki, see naine kasvatab ju kanepit!“ jahmus ja koputas leiu peopessa.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
