ütles ta Kellyle ja patsutas tema kätt. “Pese nüüd nägu puhtaks ja ole vapper.”
“Tänan,” vastas Kelly. “Kas sa saadad mulle need nimed?”
“Muidugi,” vastas Gerri. Kui Phil haisu ninna saab, laseb ta Kelly lahti. “Kas sa teeksid mulle teene? Ma kutsusin Phili lõunale, aga mul tuli üks hädaolukord vahele ja ma pean sellega kohe tegelema. Tahtsin läbi hüpata ja talle ise öelda, aga aeg sunnib takka. Ütle talle, et me kohtusime liftis ja mul on kahju, et teda alt vedasin.”
“Sellest on küll kahju,” ütles Kelly.
“Ma pean nüüd tõttama. Ja ära meie jutuajamisest Philile räägi. See on endiselt tundlik teema.”
“Ikka veel?” küsis Kelly üllatunult.
“Ma usun, et ta tahab, et tema eraelu tööl ei arutataks.”
Ta naeris. “Nojah, kuulujutud hääbusid juba ammu – aastate eest.”
Aastate eest? Aastate eest? Aastate eest? Kus siis mina olin? “Nii see on,” ütles Gerri. “Vähemalt meie jaoks.”
“Ma mõistan,” vastas Kelly.
“Ole siis tubli,” ütles Gerri ja pigistas viimast korda tema kätt. Seejärel ta peaaegu jooksis tualetist välja lifti, seejärel esimesele korrusele, parkimismajja ja Kuldvärava lahe silla juurde. Ta oli uskumatusest transis. Esimene asi, millele ta mõtles, olid arvukad selgitused, mida mees võiks tuua ja kõik kahtlused kummutada. Jama, ütleks ta. Millal see oleks pidanud juhtuma? küsiks ta. See on võimatu! Kui millestki sellisest ka räägiti, siis mina ei teadnud midagi! Mul olid kogu aeg mängud, ühisüritused, kontserdid ja koosolekud, mul polnud afääri jaoks aegagi! Kuskohast sa sellise tobeduse võtsid?
Mill Valleysse oli pikk tee ja selleks ajaks, kui ta kohale jõudis, ta teadis. See oli tõsi. Mehel oli afäär. Tema assistent ja töökaaslased teadsid sellest. Aga tema ei teadnud. Mitte piiksugi. Ta oli sellega hakkama saanud.
Ta ei läinud tagasi oma kontorisse, vaid võttis vaba õhtupooliku ja läks koju. Ta veetis kogu aja laste kojutulekuni kodukontoris, mida ta Philiga jagas. Neil oli suur maja, üks suuremaid sellel tänaval. Kontor ja pererahva magamistuba olid esimesel korrusel. Teisel korrusel oli neli magamistuba – igale lapsele üks ja üks külalistele.
Kontoris oli sisseehitatud kirjutuslaud, mis kulges U-tähe kujuliselt piki kolme seina. Neil oli ühine lauaarvuti, kuid mõlemal oli oma sülearvuti, riiulid lae all, lisaks kaks suurt kappi, kummalgi oma, kus olid arhiivikapp ja riiulid.
Gerri teadis Phili salasõnu ja avas tema meilikonto. Aga kuna ta teadis mehe salasõnu, siis ei hoiaks too seal midagi, mida Gerri näha ei tohiks. Sellest hoolimata vaatas naine läbi kõik salvestatud failid ja kõik vanad meilid. Ei midagi, loomulikult ei olnud seal midagi. Kindlasti ei hoiaks ta isiklikke delikaatseid asju prokuröri kabinetis – see oli poliitiline ametikoht, avalikkuse pideva valvsa silma all.
Ta vaatas läbi kõik kaustad, mis mees koju oli toonud, kuid taipas peagi, et ei leia midagi. Seal ei ole mingeid tõendeid.
Kuid sellegipoolest ta teadis. Ta teadis.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
