olen üksinda.“ Ta vaatas kella.„Kell on peaaegu üks öösel.“
„Ma oskan paberimajandusest kõige paremini öösiti kõrvale hiilida. Siin ei ole kedagi, kes mind seda tegema sunniks. Samuti see, et tänu hulgale öövahetustele ei taju ma päeva ja öö vahelisi erinevusi,“ ütles ta. „Mis sinu vabandus on?“
„Ma arvasin, et ehk peaks enne kinga saamist asjad lahti pakkima,“ vastas Callanach.
Turner naeratas. „Mul on kabinetis viskit. Me võiksime ühe korraga nii sinu tulemist kui ka lahkumist tähistada.“ Callanach näpistas oma nina ning hingas hambaid krigistades aeglaselt sisse, püüdes keeldumiseks kõige viisakamat vormi leida. „Ära muretse,“ ütles Ava. „Sul on paar päris pikka päeva olnud. Mõni teine kord.“
„Ma lihtsalt ei arva, et tööl niisama sotsialiseerumine mõistlik on. Oluline on vahet teha töö- ja eraelul.“
„Pole probleemi.“ Ta naeratas. „Sa maandusid joostes. Jäta lahtipakkimine pigem homse peale.“
Callanach lasi käega läbi juuste ja tegi kaelaringi. „Jah, sul on õigus. Mul oleks tõesti midagi juua vaja.“
„Ei, tõesti. Jaoskond ei ole koht, kus kell üks hommikul olla. Ma lähen koju. Su välimus ütleb, et sa peaksid sama tegema. Head ööd.“ Ta pani kabinetiukse vaikselt kinni, samal ajal kui Callanach tasakesi vandus. Ta oleks sellega pidanud paremini hakkama saama. Oli aeg oma korteriga silmitsi seista ning nentida, et elu oli edasi läinud ning ta endaga kaasa viinud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
