Eesti Vabadussõja ajalugu I osa. Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine. Lauri Vahtre
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Eesti Vabadussõja ajalugu I osa. Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine - Lauri Vahtre страница 4
Punaarmee üldine vastupealetung Petserimaal
Alūksne langeb Punaarmee kätte
Punaarmee vastupealetung Narva rindel
Sõjategevus Lõunarindel 1919. aasta varakevadel
Punaarmee Pihkva grupi pealetung märtsi esimesel poolel
Võru on ohus
Sõjategevus Mõniste ümbruses
2. diviisi vastupealetung Pihkva suunas märtsis-aprillis
Pealetungikatse Alūksne suunal
Kriitilised päevad Lõunarindel 1919. aasta aprillis
Eestimaa armee ja selle pealetungikavad
Pealetung Võrule
Punaarmee Pihkva grupi pealetung
Ruhja läbimurre
Ruhja läbimurde likvideerimine
Laevastiku tegevus 1919. aasta kevadel
16. aprilli riigipööre Lätis
Viru rinne 1919. aasta märtsist kuni Põhjakorpuse kevadpealetungini
Eesti jõud Narva rindel
Lahingutegevus märtsi lõpus ja aprillis
Narva pommitamine
Põhjakorpuse ja 1. diviisi kevadpealetungi plaanid
Punaarmee viimased pealetungikatsed Lõunarindel
Eesti rahvavägi haarab Lõunarindel initsiatiivi
VIII. RIIK KORRASTAB ENNAST Sõjapingutused tagalas
Enamlased ja nende mõju
Mäss Muhu- ja Saaremaal
Välikohtute tegevus
Kriitiline kevad
Sõjakulud
Kaupade liikumine
Ameerika sõjaväe tühjendusmüük ja Revalis
Arstiabi sõjas
Eesti Punase Risti loomine
Side
Asutava Kogu valimistest maaseaduseni
Uue õigussüsteemi rajamise küsimus
Asutava Kogu idee sünd ja areng
Asutava Kogu valimised aprillis 1919
Radikaalne maaseadus
Kasutatud allikad ja kirjandus
SAATEKS
Hea lugeja!
Oled avanud raamatu, mis räägib Eesti riigi ajaloo ühest kõige olulisemast ja keerulisemast ajajärgust – Vabadussõjast. Selles sõjas said eestlased esimest korda võidelda Eesti riigi eest ja Eesti lipu all. Vabadussõja võit tagas Eesti Vabariigi püsimajäämise. On tõenäoline, et kaotuse korral poleks meid täna olemas riigina, võib-olla isegi mitte rahvana.
Suurte ajalooliste sündmuste kulgu mõjutab alati hulk väliseid sündmusi, mis ühest väikesest riigist ja rahvast vähe sõltuvad. Küll aga sõltub esmajoones meist endist, kas teeme ise esimese ja kõige raskema sammu vastupanu alustamiseks. Ise vastu hakates kinnitame nii vaenlastele kui sõpradele, et tõesti väärime ja soovime olla vabad ja iseseisvad. Ise vastu hakates aitavad meid ka liitlased, kelleta pole Eesti-suguse väikeriigi edukas ja pikaajaline kaitsmine võimalik.
Just julgus oma riigi eest seista tagas meile võidu Vabadussõjas. Seevastu 20 aastat hiljem lõppes vastupanust loobumine ja liitlaste puudumine Eesti riigi ja rahva jaoks katastroofiga.
Vabaduse kättevõitmine ja sellest kaks kümnendit hiljem ilmajäämine on õppetunnid, mis hoiavad meid tänagi õigel teel. Me ei tohi kunagi loobuda oma vabadusest ja iseseisvusest ilma võitluseta. Meie põhiline kaitseliin on demokraatlikud väärtused, mille eest tuleb pidevalt võidelda nii kodus kui võõrsil. Neil väärtustel seisab reeglitel põhinev maailmakord, meie julgeolek ja meie liitlaste valmisolek meid kaitsta.
See raamat on enesekindlust sisendav lugu sellest, kuidas väike riik ja rahvas saab keerulises maailmas edukalt manööverdada – kui tal on moraalne ja tehniline valmisolek sõdida, leiab ta endale liitlased ja suudab ennast kehtestada ka rahvusvahelistes diplomaatilistes suhetes. Neid õppetunde järgides tagame, et jääme alati seisma vaba ja iseseisva Eesti lipu alla – Eesti Vabariigi lipu alla.
Kersti Kaljulaid
Vabariigi