aastat kestnud uuringu käigus kohtuti enam kui 500 miljonäriga ja viidi läbi tuhandeid küsitlusi, millest ilmnes, et 80–85 protsenti osalenutest olid varanduse kogunud eriliste kontaktideta, isegi kui need näiteks nende perekonnal olemas olid. Päranduse abil oli rikastunud vaid 14 protsenti küsitletutest. See klapib eelnimetatud Fidelity uuringus välja tulnud 86 protsendiga. Sama lugu peaks olema ka Rootsis, kuigi investeerimine aktsiatesse ja fondidesse sai rahva hulgas hoo sisse palju hiljem.
Jõukate harjumuste hulka kuulusid eraelu puutumatus, optimism, edasipüüdlikkus, kannatlikkus, säästlikkus ja kalkuleeritud riskimine. Siin on „Naabermaja miljonäri“ seitse kokkuvõtlikku punkti USA miljonäride ja jõukate inimeste ühiste joonte kohta.
1 Nad ostavad vähem kui teenivad. Investeeringuteks kulub keskmiselt 20 protsenti leibkonna kogutulust. Enam kui kahe kolmandiku Ameerika miljonäride aastatulu ületab 100 000 dollarit leibkonna kohta.
2 Nad kasutavad tulemuslikult oma aega, indu ja kapitali, et varandust koguda ning teevad plaane pikalt ette. Keskmiselt plaanivad finantsiliselt üliedukad inimesed investeeringuid kuus kokku 8,4 tundi, väheedukad aga 4,6 tundi.
3 Nende hinnangul on rahaline sõltumatus tähtsam kui kõrge sotsiaalse staatuse näitamine.
4 Vanemad ei nunnutanud neid rahaga, vaid õpetasid vastutuse võtmist juba lapsena. Kui rikkad vanemad annavad lastele kogu elu suuri summasid, siis saavad lastest tihti madalama sissetulekuga ja vähem jõukad hüpertarbijad.
5 Nende täiskasvanud lapsed peavad end ise ülal.
6 Nad oskavad näha turu võimalusi.
7 Nad valivad õige ameti.
Kaks kolmandikku USA miljonäridest on ettevõtjad, mis klapib Robert Kiyosaki tuntud raamatuga „Rikas isa, vaene isa“**, kus ülistatakse ettevõtlust. Sellest raamatust võin veidi lihtsustatult ja naljaga pooleks kokkuvõtlikult järeldada, et meil tuleb töötada iseendale – nii jääb meile rohkem aega ja energiat –, aga mitte tormata oravarattas ja jääda kinni palgaorjusse.
See klapib ka asjaoluga, et meil kõigil (selle raamatu autoritel ja toimetajal/kirjastajal) on oma firmad, sest see on kõige tasuvam, toredam, annab kõige rohkem vabadust ning hoiab kõige rohkem aega kokku. Kõigil meil on oma karjäär ja isiksus, aga lõpuks oleme saanud iseenda omaks oma väikeses firmas. Me teeme tööd sellepärast, et see toob rahuldust, mitte sellepärast, et koguda mingi arv tunde kahe kellaaja vahel, nagu peavad tegema palgatöötajad.
_ _ _ _ _ _
Kui tahad rohkem teada
Sul peaks olema nii palju vara
Jõukuse kogumine võtab aega, aga kui see on tehtud, siis võid sellest saada passiivse sissetuleku. Lihtsa tehtega võid oma vanuse ning tööst ja kapitalist saadava sissetuleku põhjal välja arvutada, kui palju peaks sul puhtstatistiliselt olema netovara, st kui suur peaks olema sinu koguvara miinus võlad. Stanley ja Danko on sinu soovitava netovara suuruse arvutamiseks välja töötanud valemi:
1 Võta oma aasta brutosissetulek ja liida sinna juurde kõik sulle tehtud maksed, välja arvatud päranditulu.
2 Korruta oma vanusega.
3 Jaga kümnega.
Tulemus näitab laias laastus, kui suur on sinu vanuses ja sissetulekuklassis inimeste netovara. Kui sul on vara kaks korda nii palju, siis kuulud ilmselt neljandiku kõige rikkamate hulka. (Arvestades, et Rootsis ja USAs võib olukord veidi erineda.)
_ _ _ _ _ _
* Eesti keeles ilmunud 2000, tõlkija Kristiina Liblikas, K-Kirjastus.
** Eesti keeles ilmunud 2001, tõlkija Siiri Sau, kirjastus Sinisukk. Kordustrükid 2005, 2011, 2016.
4
Rikkaks saamise võti
Juba 1926. aastal kirjutas George Clason oma raamatus „Babüloni rikkaim mees“*** põhimõtetest, kuidas elada nii, et saada rikkaks. Babüloni rikkaim mees oli Arkad ning tema vaesed sõbrad küsisid, kuidas tema saab olla nii rikas, kuigi nad kõik on pärit samadest oludest. Arkad vastas, et on ära õppinud, kuidas rikkust koguda.
Osa oma teenistusest hoia alles. Vähemalt kümnendik, ükskõik kui vähe sa ka teenid. Alati võid koguda ka rohkem, kui sul võimalust on. Kõigepealt maksa iseendale.
Kuigi raamatu tegevus on välja mõeldud, vastab loo moraal tõele. Finantsilise turvalisuse ja vabaduse loomise alused olid antiikaja tegelikus Babülonis ja on tänapäeva moodsas ühiskonnas ühesugused.
Kui valid õige elustiili, saad ilmselt rikkaks. Muidu mitte. Statistilisest vaatepunktist on sinu igapäevaelu kindlasti otsustava tähtsusega, et koguda varandust ja saada suurt sissetulekut.
Thomas Corley kasutab sissetulekute suurenemisele sageli järgneva elustiili muutuse kohta terminit „elustiiliparandus“ (lifestyle creep). Koos sissetulekuga kasvab tavaliselt ka tarbimine.
Sissetuleku kasvuga ühes taktis suurenevad kulutused elukohale, autole, paadile ja reisidele. Raamat „Change Your Habits, Change Your Life“ („Muuda oma harjumusi, muuda oma elu“) põhineb Thomas Corley intervjuudel 233 rikka ja suure sissetulekuga inimesega, kellest 177 olid n-ö self-made miljonärid, ning lisaks intervjuudel 128 suhteliselt madala sissetuleku ja pigem varanduseta inimesega. Rikkaks liigitas autor need, kelle aastasissetulek oli vähemalt 160 000 dollarit ja netovara 3,2 miljonit dollarit. Vaesed teenisid aastas alla 35 000 dollari ja neil oli vara viis tuhat dollarit või alla selle.
Üks järeldus kõlab, et pead suutma oma tarbimist kasvõi osaliselt edasi lükata ning pigem koguma ja investeerima. Mure on selles, et raske on tasu edasi lükata. Viivitamatu tasu sisaldub Corley arvates inimese DNAs juba sellest ajast, kui inimkond oli noor ning ellujäämiseks oli vaja süüa nii palju kui võimalik ja naha vahele rasva koguda. Edasilükatud tasu tähendas sel juhul rasketel aegadel nälga ja surma. Seepärast peame alati õppima, kuidas luksuslikke söömaaegu ja muud tarbimist edasi lükata, sest see ei ole meil veres. Ilmselt ei pea mainima, et finantsiliseks eduks on tähtsad otsusekindlus ja distsipliin.
Oma varast elada soovides on kõige tähtsam elustiili põhimõte see, et kõigepealt pead investeerima ja tarbida võid alles mõni aasta hiljem. Teiste hulgas teeb selle järelduse Robert Kiyosaki oma raamatus „Rikas isa, vaene isa“. Seal väljendatud paljude tähtsate nõuannete kokkuvõte on, et sa pead:
raha teenima ja sissetulekuid kavandama nii, et maksud püsiksid madalad;
investeerima nii, et rahavoog kasvab;
tarbima tasakaalukalt, nii et saad üle jäänud raha reinvesteerida.
Ära tee nii nagu paljud, kes ikkagi rikkaks ei saa:
teeni raha;
tarbi rohkem ja kallimaid tooteid, mis kõik su sissetulekud ära söövad;
investeeringuteks jäägu sul kapitali üle vaid erandjuhtudel.
