Teel. Lisa Lutz

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Teel - Lisa Lutz страница 6

Teel - Lisa Lutz

Скачать книгу

igatsen kodu, ma igatsen Ediet, kuigi mitte sellist pilku nagu meie viimasel kohtumisel. Kui olen suuremeelses tujus, igatsen ma ema. Enamasti igatsen ma Sind. Tunnen Sinust kogu aeg puudust, kuigi minu aju ratsionaalne osa ütleb, et peaksin Sind vihkama. Kujutlesin meie tulevikku väga mitmel erineval viisil. Mõnes variandis jäid Sa lõpuks kokku kellegi teisega. Ma ei osanud ettegi kujutada, et ma ei pruugi Sind enam kunagi näha. Aga nii see on, kas pole? Ühel päeval on Su juuksed hallid või ei olegi Sul juukseid, aga mina mäletan Sind ainult noorukina. Kas Sina mõtled kunagi neist asjust?

      Ma ei taha rääkida sellest, mis juhtus. Tahan ainult teada, kuidas kellelgi läheb. Kuidas nende elu on kujunenud. Nimeta seda uudishimuks, nostalgiaks, koduigatsuseks või lihtsalt haiguseks. Tunnen puudust inimeste tundmisest. Ma ei tunne enam kedagi. Ja mitte keegi ei tunne mind.

      Palun riku reegleid ja kirjuta mulle vastu. Tahan ainult teada seda, mille järele ma igatsen. Võib-olla Sa ütled mulle, et ei olegi midagi igatseda. Võib-olla pääsesin ma sellest linnast minema enne, kui sellest sai prügila.

      Ma arvan, et nüüd on kõik.

      Jo

      2. november 2005

      Saaja: Jo

      Saatja: Ryan

      Ma pidin Sinu meili peale südamerabanduse saama. Aga Sa äratasid mu tähelepanu. Selles oligi asja mõte, eks ole? Sa teadsid, et ma kirjutan kindlasti tagasi, aga Sa tead ka seda, et see on nii paljudel põhjustel halb mõte. Lootsin, et oled ehk leidnud koha, mis Sulle sobib. Kujutasin isegi ette, et Sa oled seal õnnelikum, kui olid siin. Ilmselt ma tahtsin lihtsalt leevendada oma süümepiinu. Mul on kahju, et asjad nii läksid. Tean, et Sa ei mõista kunagi seda, mida ma tegin. Vahel ei saa ma sellest isegi aru. Aga kui Sa paluksid mul täna uuesti valida, siis teeksin kõik samamoodi.

      Ma armastan ja igatsen Sind ikka veel. Kui ma luban endal Sinu peale mõelda. Ma ei luba seda endal väga tihti. Mõni kuu tagasi hakkasin kujutlema, et Sa oled surnud. Püha Gabrieli kiriku taga on üks tähistamata haud. Ma kujutlen, et see on Sinu oma. Nopin gümnaasiumi tagant aasalt lilli ja tulen Sulle austust avaldama. Tean et, see kõlab päris haigelt. Aga Sa olid siin ja siis Sind enam ei olnud ning ma pidin kuidagi leinata saama. Arvasin tõsimeeli, et ei kuule Sinust enam kunagi.

      Kui Sa arvad, et see aitab Sul pea püsti hoida, siis võin Sulle koduseid uudiseid rääkida. Aga pea meeles, et Sa pead oma pea püsti hoidma.

      Ma ei suhtle enam nii tihedalt kui kunagi varem, nii et tean ainult nii palju: Nelly on kihlatud Brad Foxiga. Tollel ei ole enam otsa ees seda tohutut sünnimärki. Seda väsinud kortermaja Green Streetil hakatakse lammutama ja asemele ehitatakse eksklusiivsed korterid. On alanud Bilmani keskklassistumine. Edie on linnas tagasi. Ta otsustas võtta enne kolledžisse astumist vaba aasta. Tüdruk-kes-kõige-tõenäolisemalt-läbi-lööb töötab täiskohaga oma isa rauapoes. Suvel nägin korra Jason Lyonsit. Ta esitas liiga palju küsimusi. Kui Sul peaks kunagi tulema mõte kellegagi ühendust võtta, siis palun ära tee seda. Me kõik oleme praegu kuristiku serval.

      Ma tean, et Sa tahad kuulda oma ema kohta. Tal on kõik vanaviisi. Mitte halvemini, kui see Sul olemise paremaks teeb. Mulle tundub, et tal on kavaler. Too näib olevat parem kui eelmine. Ma ei ole Su emal nüüd enam sinikaid näinud. Seda sa ju teada tahad, eks ole?

      Ilmselt ei ole Sul ohutu kirjutada minu tavalisele meilile. Kunagi ei tea, millal Sind jälgitakse. Kui Sa just pead, kasuta seda meiliaadressi.

      Ole seal ettevaatlik.

      R

      PS Sa ei ole millestki ilma jäänud.

      14. november 2005

      Saaja: Ryan

      Saatja: Jo

      Valevorst. Aga aitäh Sulle. See oligi ilmselt see, mida ma teada tahtsin. Kuigi ma eeldasin, et minu lahkumisest saati on juhtunud rohkem. Mulle tundub see igavikuna. Sa eriti ei rääkinud mulle iseendast. See oli ilmselt meelega. Otsisin Sinu kohta infot. Sa jäid sinna. Mis häda oli sul jääda? Sa oleksid võinud olla kes iganes.

      Palun ära käi sellel haual. Mind ei ole seal.

      J

      14. november 2005

      Saaja: Ryan

      Saatja: Jo

      Re: Häid jõule

      Ilmselt on aina kergem mind unustada. Loodan, et Sul on rõõmus pühadeaeg. Mina olen üksi odavas Kesk-Lääne motellis, vaatan Disney paraadi ja söön konservipurgist šokolaadipudingut.

      Tead, mis on ainuke hea asi, mis selle kõige tagajärjel juhtunud on? Ma ei armasta Sind enam.

      Jo

AMELIA KEEN

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQAAAQABAAD/2wBDAAMCAgMCAgMDAwMEAwMEBQgFBQQEBQoHBwYIDAoMDAsK CwsNDhIQDQ4RDgsLEBYQERMUFRUVDA8XGBYUGBIUFRT/2wBDAQMEBAUEBQkFBQkUDQsNFBQUFBQU FBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBT/wAARCAJYAZMDASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD8qqKK KACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAoooo AKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigA ooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACi iigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKK KACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAoooo AKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACuj+HP g1/iD450Pw3HeQ6c2p3cdsby4VmjgDHl2CgsQBk4AJOOK5yul+GvjP8A4V5480PxJ9k+3/2ZdJc/ ZvM8vzNvbdg4+uDQB0+p/AHxTY3EtpbwJqmoDVH02G208GT7Qq24uBcxtgAwtERIG4+U5OBXOX/w u8XaY96Lrw3qcH2KGe4uC9swEUUMoildjjAVJGVCegLAdxXovgz9piXQPDOiaJqnh+LVYrBb20lu 1kjE89nPCI0hIlilQmE7irOrAq3lldoGNjTP2so7Ga4W78Ly6xbT6ijTC81ICSbTRBHG9i2yFUUG SCCZWRFVGjwEI6AHl3hz4U634i1vXNBWB7XxJp1pJcx6PPEwuLtkKmSGNR/y0EZeQKeSIyBliAbv ij4HeKdBfXZrWxk1vSdEmNrfatp8Ze1SdAnnIH/i8t3CMy5Xoc7SDVTwn8VdQ8N/Fyx+IEiNPqkG qnVnW2lNuWlMhdtrAEpyxwQOK39B+NdppXg+0sbnQZbn

Скачать книгу