siis pole olemas ka mingit kindlat kivisse raiutud kehatüüpi. Kes selle kehatüüpide jaotuse üldse välja mõtles, mille järgi soovitatakse isegi riideid valida? Pirn, õun, liivakell, koonus, kast, kuup, mida iganes… Milleks see kõik? Miks ei võiks inimene olla selline, nagu ise sisimas tahab. „Ma tahan lihtsalt suuremaid rindu. Ma ei tunne ennast enam mugavalt,” selgitas ta end rahulikuks sundides veel kord aeglaselt ja selgelt.
Doktor Nikolajev raputas kahetsevalt pead ja ulatas Dianale toolileenilt tema musta rinnahoidja. „Diana, me rääkisime sellest juba eelmisel korral. Ma ei lõika sind rohkem. Vähemalt mitte enne, kui sa tood mulle oma psühhiaatrilt tõendi, et sa oled võimeline oma otsuste eest vastutama. Et sa mõistad, mida sa teed. Vastasel juhul on mulle sinu edasine lõikamine eetiliselt vastuvõetamatu. Sa oled nüüd lühikese aja jooksul – muuseas kokkuvõttes ka pika aja jooksul! – läbinud liiga palju iluoperatsioone. Plastiline kirurgia peaks olema inimesele vajadusel abiks, aga mitte peamine eneseteostuslik vahend.”
Diana surus huuled peenikeseks kriipsuks ja pani sõnagi lausumata rinnahoidja selga tagasi. Eneseteostuse vahend? Viha kuhjus ja kasvas, kuid selle vahutav möll jäi sisemusse pidama, üksnes silmad välkusid raevukalt. Ta lihtsalt ei saanud seda välja näidata. Mitte keegi ei tohtinud saada võimalust teda jälle ebastabiilseks nimetada. Öelda, kes ta kellegi teise arvates on ja mida kõike ta valesti teeb. Normist erinevalt ja ühiskonnale vastuvõetamatult. Ta nööpis demonstratiivselt kiirustamata kinni oma õhukese pluusi ja haaras käevangu pintsaku.
„Head aega.” sisistas ta mehele otsa vaatamata ja lõi ukse enda selja taga kinni. Kuradi seniilne vanamees, kirus ta poolkuuldavalt mööda koridori vastuvõtu poole marssides. Ta oleks tahtnud karjuda. Administraator naeratas teda märgates eemalt ja noogutas hüvastijätuks, kuid Diana ei vaevunud isegi teesklema. Võib-olla peaks üldse mõne teise arsti juurde minema, arutles ta agressiivselt ümmargust metalset liftinuppu toksides, kuus korda ülemist, ja kuus korda alumist, nagu ikka. Kuid ei, ta ei suudaks ilmaski kogu oma elu ja haiguslugu jälle mõne uue kirurgi ees lahti kiskuda. Seletada, selgitada ja lasta end taas mingil täiesti võõral kõiketeadjal analüüsida. Ta ohkas alistunult ja otsustas käia läbi endale juba tuttava psühhiaatri juurest.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
