ei ole autoriõiguse rikkumine (erinevalt kopeerimisest).
Nii Eesti kui ka Euroopa õiguspraktikas on originaalsuskünnis suhteliselt madal. Juba Eesti varajases õiguspraktikas leidis Riigikohus, et slaid puisteaine kogumispunkriga on loomingulise töö tulemus ehk siis teos (Riigikohtu tsiviilkolleegium, lahend 3-2-1-60-98). Teoseks on loetud ka prügikast (Harju Maakohus 2012). Euroopa Kohus (C-5/08) on leidnud, et ka 11-sõnaline väljavõte teosest võib olla iseseisev autoriõiguslikult kaitstav teos.
Teadustöö tegelemisel võib abiks olla loetelu autoriõigusega mittekaitstavatest objektidest, mille sätestab AutÕS § 5. Nii ei ole autoriõigusega kaitstavad näiteks teoses väljendatud ideed ja kontseptsioonid, päevauudised, faktid ja andmed. Siinkohal võib tekkida küsimus, kuidas tuleks andmete mõistet autoriõiguse kontekstis sisustada. Vaidluse korral võib hinnata, kas andmed vastavad teose tunnustele. Näiteks võib tekkida küsimus kas Twitteri ja Facebooki postitused on autoriõiguslikult kaitstavad. Ühene vastus siin puudub. Kui postituse sisuks on üks sõna, siis ei ole see kaitstav. Pikema postituse (kui lähtuda kohtupraktikast, siis 11 sõna on piisavalt pikk) korral saab rääkida autoriõiguslikust kaitsest.
Küll aga võivad faktid ja andmed olla õiguslikult kaitstud kogumina, st andmebaasina.
TEKSTIKAST 1.2.2. ANDMEBAASID
Autoriõigus tunneb kahte liiki andmebaase:
1) autoriõiguslikult kaitstavad andmebaasid (andmebaas on kaitstav kui teos);
2) sui generis andmebaasid. Sui generis andmebaasid ei ole originaalsed ega seetõttu ka autoriõiguslikult kaitstavad, küll aga kaitstakse neid kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti. Autoriõiguse seaduse kohaselt on sui generis andmebaas teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav (AutÕS § 75²). Andmebaasis olevad andmed aga ei ole kaitstavad.
Sui generis andmebaasi kaitstavuse kriteeriumiks on oluline investeering selle loomisesse (AutÕS § 753). Euroopa Kohus (C-203/02) on selgitanud, et andmebaasi sisu kogumiseks tehtud investeering „tähendab vahendeid, mida on kasutatud olemasoleva materjali välja otsimiseks ja selle koondamiseks nimetatud andmebaasi. See mõiste ei hõlma andmebaasi sisuks oleva materjali loomiseks kasutatud vahendeid“. Autoriõiguslikult kaitstavaks andmebaasiks on näiteks tsiteeringute, blogide või piltide kogu, mis põhineb isiku enda valikul. Sui generis andmebaasi näitena võib tuua telefoniraamatu või muu tehniliste andmete kogu, mille loomine ei eelda loomingulisust. Sui generis andmebaasina võib olla kaitstav näiteks agregeeritud andmetabel.
Sõltuvalt andmete tüübist (nt vanad arhiivimaterjalid) võib tõusetuda küsimus autoriõiguse ajalisest kehtivusest. Üldreegli14 kohaselt kehtib autoriõigus teosele 70 aastat pärast autori surma (AutÕS § 38) ning tähtaja kulgemise algust arvestatakse autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (AutÕS § 43). Pärast kehtivusaja lõppu võib teost vabalt kasutada (vabakasutus, public domain). Siiski on vajalik autorile viitamine (AutÕS § 45).
Sui generis andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist (AutÕS § 757 (2)). Sui generis andmebaasi kvalitatiivse või kvantitatiivse täiendamise korral pikeneb kaitse 15 aasta võrra (AutÕS § 757 (4)). Oluline on seejuures silmas pidada, et tähtaeg pikeneb just täienduste, mitte kogu andmebaasi osas.
Vana materjali kasutamisel (nt ajaloo uuringuks) peab arvestama ka ühe täiendava autoriõigusega kaasneva õigusega. Nimelt näeb autoriõiguse seadus ette, et isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, on 25 aasta jooksul sellise teose esmakordsest avaldamisest või üldsusele suunamisest autori varaliste õigustega (AutÕS § 13) võrdsed õigused sellele teosele (AutÕS § 741 (1)).15 Sisuliselt tähendab see seda, et kui mõni muuseum või muu institutsioon esmakordselt avaldab enda seaduslikus valduses oleva teose (isegi kui see on sajandeid vana), siis tekivad sellele varalised õigused.
Kui teadustöös kasutatavad andmed (teadustöö sisendmaterjal) vastavad teose tunnustele ning kaitsetähtaeg ei ole möödunud, tuleb analüüsida autoriõiguste piiranguid, mis siiski võimaldavad teistel isikutel ka ilma teose autori käest nõusolekut küsimata andmeid kasutada (nn teose vabakasutus). Asjakohased autoriõiguse piirangud on järgmised:
1) füüsilise isiku poolt isiklikuks kasutuseks (AutÕS § 18);
2) tsiteerimine (AutÕS § 19 punkt 1);
3) kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel16 eesmärkidel (AutÕS § 19 punkt 2);
4) kopeerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel (AutÕS § 19 punkt 3);
5) teksti- ja andmekaeveks (AutÕS § 19 punkt 31).
Autoriõigusliku kaitse seisukohalt ei oma tähtsust, kas teos on avalikustatud või mitte. Kaitstud on nii avalikustatud kui ka avalikustamata teosed (AutÕS § 8 (1)). Autoriõiguslikult kaitstava teose vabakasutamisele tuginemine eeldab, et see on eelnevalt õiguspäraselt avaldatud (AutÕS § 19). Teksti- ja andmekaeve erandi juures ei ole seda eraldi välja toodud, kuid autoriõiguse üldisest ideoloogiast lähtudes peaks see olema ka siin nõutav.
Kuna andmekaeve on üks uuemaid ja kohati ka raskesti arusaadavamaid autoriõiguslikke erandeid, siis peatume sellel mõnevõrra. Andmekaeve valdkond kooskõlastati Euroopa Liidu direktiiviga 2019/790 (direktiiv autoriõigusest digitaalsel ühisturul). Direktiivi kohaselt on andmekaeve automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digivormingus tekste ja andmeid, et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta (art 2 punkt 2). Andmekaeve puhul on keskseks küsimuseks õigus teha koopiat. Analüüs kui selline ei oma autoriõiguslikult tähtsust. Näiteks kui teadlane soovib analüüsida Twitteri säutse, siis on oluline omada õiguslikku alust säutsudest koopiate tegemiseks (eeldusel, et analüüsi ei tehta otse internetis). Säutsude analüüsiks ei ole autoriõiguse omaja luba vaja. Oluline on vaadata ka Twitteri kasutajatingimusi, mis võivad seada täiendavaid lepingulisi piiranguid.
Teose vabakasutus nõuab üldjuhul autorile viitamist ning võimaldab teose kasutamist üksnes motiveeritud mahus. Viitamisel lähtutakse konkreetse valdkonna tavadest. Motiveeritud mahu nõue tekitab tihti segadust. Autoriõiguse seaduse kohaselt hinnatakse motiveeritud mahtu teaduslike eesmärkide kontekstis. Motiveeritud maht tähendab pigem teose osa kui tervikteose kasutamist. Samas sõltub see eelkõige kontekstist, teose ja kasutamise iseloomust. Igat vabakasutust tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Vabakasutus on keelatud ärilisel eesmärgil.17 Äriline eesmärk on ebaselge mõiste, mida Eesti õiguspraktikas ei ole veel selgeks vaieldud.
Seoses sui generis andmebaasidega lubab autoriõiguse seadus andmebaasist väljavõtte tegemist illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel motiveeritud mahus ilma ärilise eesmärgita. Vajalik on viidata ka andmebaasi avaldamisallikale (AutÕS § 756 punkt 2).
Täiendavad kohustused teoste kasutamisel võivad tuleneda ka eriseadustest. Näiteks tuleneb muuseumiseadusest kohustus digitaalse museaali (muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi, MuuS § 2 (2)) või museaali kasutamisel viidata museaalile ja muuseumile (MuuS § 16 (3)).
TEKSTIKAST 1.2.3. TEOSE VABA KASUTAMINE
Autori
Erinormid reguleerivad anonüümseid teoseid, töösuhte teoseid, kollektiivseid teoseid. Autorsus ning autori au ja väärikus on kaitstavad tähtajatult (vt AutÕS §-d 40, 41, 44).
Viidatud regulatsiooni aluseks on direktiiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (tähtaja direktiivi art 4).
Teadustegevuse määratlemisel võib lähtuda teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest (TAKS). Selle kohaselt on teadustegevus „isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta“ (TAKS § 2 punkt 7).
Erandina võib nimetada tsiteerimist, mis on lubatud ka ärilisel eesmärgil (nt kui tsiteerida oma monograafias teiste isikute teoseid, ei ole monograafia müümine autoriõigusega vastuolus).
