Ka Teie, armsad viljaterad, jäete
Veel mitme kimbatusse ilma pääl.
Sest eksami jo tehes Teie näete
Küll palavust ja vaeva higi sääl.
Siis tuleb elu võitluses Teil sõuda,
Ja vaenu hõelust käända kõrvale.
Kui edasi Te tahate siis jõuda,
Ei tohi Teie pöörda sõrvale.
Siis meie värvilipp Teil’ tuletagu
Veel meele meie Seltsi püüdmisi,
Ning õuemärgi täht Teilt peletagu
Ka eemale kõik vale hüüdmisi.
Kui seda tulu Selts Teil’ jõuab tuua,
Kui vaimukindlus saab Teil’ päriseks,
Kui tubliks elule ta saab Teid luua,
Siis hüüdkem: Õnn, Sull’ Seltsil’, igaveks!
SAATEKS
26. märtsil 1870. aastal kogunesid rahvuslikult meelestatud eesti üliõpilased Tartus esimest korda. See kuupäev tähistab nii Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) kui ka laiemalt rahvusliku haritlaskonna eesmärgipärast koondumist rahvuskultuurilistel, hiljem ka rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Kooskäimise mõtte algatajaks oli teoloogiaüliõpilane Andreas Kurrikoff, kuid just peatselt Tartus meditsiiniõpinguid lõpetav Heinrich Rosenthal (1846–1916) oli see, kellest sai rohkem kui veerandsajaks aastaks EÜSi tugisammas — esmalt aktiivse vilistlasena, alates 1884. aastast esimese “vilistlaste talitajana” ehk vilistlaskogu esimehena. Mõlemal korral, kui eesti üliõpilased püüdsid oma kooskäimisi ümber vormistada üliõpilaskorporatsiooniks (1881–1882 Vironia, 1890– 1891 Fraternitas Viliensise nime all), toetas Tallinnas mereväearstina teeninud Rosenthal seda ettevõtmist. Muu hulgas pärineb Rosenthali sulest ka Viliensise lipulaul.
EÜSi 25. aastapäeva pühitseti 30. mail 1895. aastal Tartus seltsi paljude liikmete ja vilistlaste osavõtul. Pidulik koosolek peeti EÜSi toonases üürikorteris Peterburi ja Tallinna tänava nurgal. Rosenthal vilistlaskogu esimehena esitas pärast seltsi esimehe Peeter Hellati tervitussõnavõttu oma luulevormilise EÜSi “ajaloo”. Kaunilt kalligraafilises kirjas ja sinimustvalgelt kujundatud luuletus oli torgatud ühe Rahvusarhiivis säilitatava EÜSi protokolliraamatu vahele ja on seetõttu jäänud eraldi arhivaalina kirjeldamata. Rosenthal on valinud oma luuletuse põhikujundiks rukkiiva, sest just sõnast vili oli tuletatud korporatsiooni Fraternitas Viliensise nimi.
Luuletuse ajalukku vaatavas osas tuletatakse kokkutulnutele meelde nii 1869. aasta laulupidu Tartus, mis andis otsese tõuke nn Kalevipojaõhtuteks. Edasi kirjeldatakse 1870. aasta suvist väljasõitu Tarvastusse ja Helmesse, kus pandi alus nii Aleksandrikoolile kui ka Eesti Kirjameeste Seltsile. 1880. aasta algul tehti esimene katse asutada Viru osakond ehk eesti korporatsioon Vironia (mitte segi ajada 1900 Riias asutatud korporatsioon Vironiaga). Sellest ettevõtmisest pärineb nii sinimustvalge sümboolika kui meie ajaloo esimene sinimustvalge märter. Vironia esimees Aleksander Mõtus, kes kandis Tartu tänavatel esimest korda Vironia sinimustvalget värvimütsi, saadeti burši- ja ülikoolikohtus üha lisanduvate kaebuste tõttu Tartust välja ning Mõtus asus vaimselt murtud mehena elama Peterburi (“ehk torm küll jõudis mõne kõrre murda”). Edasi jõuab Rosenthal luuletuses senise poolpõrandaaluse tegevuse seadustamiseni ülikooli juures tegutseva teadusliku seltsi — EÜSina — ning seltsi sinimustvalge lipu õnnistamiseni Otepääl.
Kui Vironia asutamisele seisid vastu baltisaksa korporatsioonid, siis vahepealsete aastatega oli olukord sedavõrd muutunud, et Viliensise asutamiseks saadi baltisaksa korporatsioonide häälteenamuslik nõusolek, kuid uue osakonna ehk korporatsiooni jättis ootamatult kinnitamata Riia õpperingkonna kuraator ehk Vene keisrivõimu esindaja siinsetes haridusküsimustes. Ehkki rahvusliku korporatsiooni loomine ebaõnnestus ka teisel katsel ning tegevust jätkati EÜSi nime all, andis teadmine, et baltisaksa korporatsioonid olid oma tunnustuse andnud, märgatava
tõuke meeste rahvusliku eneseteadvuse tõusule. Järgnevate aastate vältel tegutseti EÜSi nime all de facto eksisteeriva rahvusliku korporatsioonina. Vastavalt buršide reeglistikule (Allgemeiner Comment) jätsid korporatsiooni asutajad ehk toonased EÜSi liikmed endale õiguse nii kinnitamata jäetud korporatsiooni nimele, vapile (õuemärk) kui ka värvidele.
1890. aastate esimest poolt, mis tipnes 25. aastapäeva tähistamisega, võib pidada korporantlikkuse kuldajaks EÜSis. Heinrich Rosenthal valiti samal 25. aastapäeva pidukoosolekul küll EÜSi teiseks auvilistlaseks pärast Jakob Hurta, kuid tegelikult hakkab ta sel ajal järk-järgult EÜSist kaugenema. Selle põhjuseks oli toonase seltsi enamuse soov vähendada organisatsiooni sisemises elus korporantlikkust ja pühenduda rohkem eesti rahvuskultuurilistele eesmärkidele. 1900. aastast peale Rosenthal enam seltsi üritustest osa ei võta ning kui 1907. aastal asutab seltskond korporantlikumalt meelestatud eüslasi korporatsiooni Fraternitas Estica, lahkub koos nendega EÜSist ka vana burš Heinrich Rosenthal, jäädes ometigi elu lõpuni EÜSi auvilistlaseks.
KRISTINA VIIN. Me siin sõpradega niisama Instagramis selfit üles laadimas (2021)
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
