mõtlemise modus operandi oli sedavõrd inimvaimu avardav, et eesti mõtteloost võiks temaga samale pulgale asetada vahest üksnes Uku Masingu. Nii nagu Masingul polnud ka Lotmanil alati õigus. Kuid see tõdemus ei mängi siinkohal erilist rolli. Nende siht oli olemuslikult teistsugune: avardada elu horisonti, pakkuda oma isikupärase tunnetusliku väega inimesele kirgastuskogemust, mis suudaks vastata elu põhiküsimustele. See on kirkushetk, mida kogeb meresõitja, kui ta astub rannale, millele pole veel astunud ühegi rännumehe jalg.
VALDUR MIKITA (1970) on Eesti kirjanik ja semiootik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina 1992. aastal ja kaitsnud samas doktoriväitekirja semiootika erialal (2000). 2016.–2017. aastal oli ta TÜ vabade kunstide professor. Praegu vabakutseline. Akadeemias on talt varem ilmunud artiklid “Kreatiivsuse määratlustest psühholoogias ja semiootikas” (1996, nr 12, lk 2623–2635) ning “Koduõu ja ilmaruum” (2020, nr 11, lk 1923–1930).
JAANIKA KOLK. Õnne lävi (2021)
1 Vt Kalevi Kull, Ekaterina Velmezova. “Semiootikast Kassaris Jaan Unduskiga”. — Acta Semiotica Estica, 2019, kd 16, lk 169–186. Toim.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
