ja teisigi kalu, kelle nime ma ei teadnud või olen unustanud.
Saarel on ohtrasti parimast parimat vett, ojakesed voolavad kõikides orgudes ja laskuvad hüpeldes künkanõlvadelt alla. Üks tähelepanuväärset mõõtu jõgi voolab läbi selle rohumaa, mille keskel asuvad majad, tagades vee hõlpsa ja küllusliku kättesaadavuse elanikele. Vesi juhiti lühikeste puidust akveduktide kaudu päris meie paatide juurde. Vangid olid rajanud ka midagi lainemurdja taolist ning pidid ehitama maabumispaiga paatide ja kaupade laadimise jaoks, aga Tšiili valitsus kavatses hakata pärast seda võtma sadamamakse.
Metsa kohta oskan ma üksnes öelda, et seda paistis olevat rohkesti. Me viibisime seal novembrikuus ning kevade värskust ja ilu täis saar näis olevat üleni puudega kaetud. Need enamasti lõhnasid ja kõige suurem puu oli mürdi moodi. Muld on väga pehme ja rammus ning selle harimisel hakkavad otsekohe võrsuma redised, naerid, jakonijuured ja muud aiaviljad. Meile räägiti, et kitsi ei ole palju, ja me ei märganud ühtki, ehkki öeldi, et sisemaale minnes võiksime neid kohata. Me nägime mõnda mööda mäekülgi kulgevat kitsast loogelist rada liikuvat härga ning asundus oli üleni igat tõugu, liiki ja sorti koerte meelevallas. Kanu ja tibusid oli samuti ohtrasti ja paistis, et naised kandsid nende eest hästi hoolt. Mehed aga tundusid olevat kõige laisemad inimesed maamunal. Ja tegelikult ei olegi minu tähelepanekute järgi olemas maamunal teist rahvast, kelle kohta sobiks jänkide hiljaaegu leiutatud sõna „laiskvorst” paremini kui hispaania soost ameeriklaste kohta. Need mehed lihtsalt seisid mitte midagi tegemata, indiaani vaibast pisut parema koetisega, kuid värvikirev mantel õlgadele heidetud sellel uhkel moel, mida Hispaania kerjus pidavat alati oskama oma kaltsudele anda, ning olid kommetelt väga viisakad ja tähelepanelikud, ehkki nende kingad olid auklikud ja taskus polnud neil ühtki sovrinit. Ainus päeva üksluisust katkestav asi näis olevat mägede ümbert ringi lõõtsuv tuuleiil, mis puhus minema majakatusteks seatud oksad ja andis meestele nende järele jooksmisega mõneks minutiks tegevust. Üks selline puhang tuli parajasti just siis, kui me maal viibisime, ja meile pakkus sugugi mitte vähest lõbu jälgida, kuidas mehed ringi vaatavad, ja need, kelle katused vastu pidasid, jõuavad otsusele, et võivad samuti edasi seista, aga need, kes näevad, et nende katus on minema puhutud, toovad kuuldavale paar hispaaniakeelset vandesõna, veavad mantli tihedamini õlgadele ja lähevad siis katusele järele. Aga nad ei jäänud kauaks ära, vaid pöördusid peagi tagasi oma harjumuspärase ameti ehk mittemidagitegemise juurde.
Pole vist vaja öeldagi, et sisemaast ei näinud me midagi, kuid säravaid kirjeldusi sellest jagavad kõik, kes on seal käinud. Meie kapten ratsutas koos kuberneri ja paari teenriga muula seljas üle mägede ning kui nad tagasi tulid, kuulsin ma kuberneri temalt palumas, et ta koduteel saarel peatuse teeks, ja talle korralikku rahasummat pakkumas Californiast mõne hirve toomise eest, sest ta ütles, et saarel ei ole hirvi ja ta igatseb neid väga siia asustada.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
