Ta ujub siiski. Lembit Uustulnd
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ta ujub siiski - Lembit Uustulnd страница 8
„Kas… kas masinat oleks võimalik näha?” päris ta.
„Oota nüüd,” ütles Papa ja viskas pahaselt käega. „Heinol on niigi silmakarvad ka töid ja tegemisi täis, millal tal aega teiega jahmerdada.”
Vanemmehaanik lükkas oma ümmarguste raamidega prillid otsmikule, sügas mõtlikult halli pöetud habet ning ütles, et teadmiste ja oskuste taga pidavatki uudishimu olema. Ta korjas joonise kapteni kirjutuslaualt üles ja voltis selle kokku.
„Kõige hullem asi maailmas on huvipuudus, kui aga inimene huvitub, tahab teada, siis tulevad ka oskused, ja selleks peab alati aega leidma.” Ta torkas joonise kaenla alla ja võttis suuna uksele. „Noh, mehed, lähme ja vaatame minu majapidamise üle.” Papale tuli järjekordne telefonikõne ja ta viipas poistele, telefonitoru kõrva ääres.
Liftiga tuli sõita kohe päris alla välja. Onu Heino ees ja poisid tihedalt kannul, siseneti avarasse klaasidega, arvutitega ja mitmete pultidega ruumi. Küll oli siin igasugu mõõdikuid, ekraane, pulte, lüliteid ja veel kõike muud. Üks tunkedes onu istus toolil ja jälgis mingi ekraani näitusid. Onu Heino arutas temaga mingite temperatuuride üle ja poisid vahtisid senikaua ringi. Mats oleks tahtnud teada kõikide mõõteriistade ja skaalade tähendust, aga takistuseks oli see, et ta ei osanud kuskilt peale hakata.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.