vastata.
„Jumalaga, ela hästi!” hüüdis Dick. „Kanna seda ja mõtle minu peale.” Ta läks minema ja kadus rahva sekka.
Mõne sekundi pärast nähti Dicki uuesti kaldale kargavat. Seal ta seisis ja lehvitas oma mütsi.
Cedric lehvitas taskurätikuga. See oli helepunasest siidist, tumepunaste hobusepeade ja kabjaraudadega.
Kostis kõrvulukustav kolin ja seejärel valje hõikeid. Kaldalejäänud hüüdsid oma ärasõitvatele sõpradele ja need vastasid laevalt:
„Head tervist, head tervist! Ela hästi, vana sõber!” Kaldalt hüüti: „Ärge unustage meid! Kirjutage, niipea kui jõuate Liverpooli. Nägemiseni, nägemiseni!”
Väike lord Fauntleroy kummardus ettepoole niipalju kui võis ja hüüdis siidist taskurätikut lehvitades: „Ma tänan sind, Dick! Head tervist, Dick!”
Siis hakkas laev täie auruga liikuma. Reisijad hüüdsid ja vilgutasid uuesti rätikutega, Cedricu ema tõmbas loori näo ette. Dick ei näinud muud midagi kui erutusest õhetavat lapsenägu, laubal värske tuul lehvitamas kuldkäharaid, ja ta ei kuulnud muud midagi kui südamlikku lapsehäält, mis hüüdis: „Head tervist, Dick!”, kui väike lord Fauntleroy alustas oma sünnipaigast sõitu tundmatule esivanemate maale.
Inglismaal
Reisi ajal seletas proua Errol oma väikesele pojale, et nad ei saa edaspidi üheskoos elada. Kui poiss seda kuulis, oli tema kurbus nii suur, et härra Havisham nägi, kui tark oli olnud krahvi otsus – poega mitte täiesti emast lahutada. Oli selge, et Cedric täielikku lahusolekut poleks välja kannatanud. Ema kõneles pojale nii armsalt ja lohutas teda nii veenvate sõnadega, et ta olukorraga leppis.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
