noad ja tegi käepideme ka taha. Ja need noad olid ikka teravad! Nii et kui olid rehepeksud või mingisugused talgud, siis meilt laenati ikka nugasid.
Isa oli käinud Esimeses maailmasõjas. Olla olnud nii, et sel ajal, kui isa sõjas oli, vedas ema metsast maja ehituse palgid koju.
Ta oli meil kihelkonnas lugupeetud mees. Kui kusagil simman oli, siis tema oli ikka pillimees. Emale see asi ei meeldinud, tema ei tahtnud ju kaasa minna. Ta ei olnud seltskonnainimene, oli rohkem oma töö küljes kinni. Tegi palju käsitööd - millised kardinad ja riided ta ise tegi, voodilinadest käterättideni – kõik olid nii peened! Fileekardinad olid kõik ema tehtud. Mina isegi tegin seda fileevõrku, aga nüüd ükskord proovisin jälle teha – ei oska enam.
Isa oli jahimees ka, tõi ikka kitseliha koju. Teatud ajal oli see kõik salaküttimine, siis es tohtinu midagi lasta, aga isa ikka salaja lasi. Siis oli nii, et isegi nahkasid ei tohtinud näidata. Meil olid ikka kogu aeg elutoas kitsenahad põrandal. Ma ei tea, kas isa ise parkis neid või lasi parkida.“
Papa Karl oma lõõtsaga pärast Siberist naasmist.
Salme noorema venna Jakobi sõnul ei visatud tollal talus midagi ära ja toiduvalmistamises oldi meistrid. Nii tegi ema Eesti ajal näiteks kopsuvorsti, mis olnud „maru hea toit“. Jakobi abikaasa Aita mäletab: „Kui me Metsakurul käisime, siis mõnikord tapeti sigu ja ema tegi nendest vorsti, ise keetis ja suitsetas. See oli poolsuitsuvorst. Kõik need maksad ja asjad, mis sinna sisse siis aeti, mida muidu ei olnud nõukogude ajal saada. Ilusad rõngad olid, mida potis keedeti. Ja enne vist pandi veel suitsu ka veidikene. Meile anti neid vorstirõngaid kaasa, kui me ära tulime.”
Arhiividest selgub, et Karl arreteeriti 19. novembril 1944 ning Loodi talus toimus ka läbiotsimine. Midagi kahtlast ei leitud. Karl saadeti Tartu 3. SARK-i vanglasse, kus ülekuulamine toimus 10.12.1944 ja 10.02.1945. Tunnistajatena kuulati üle Karl Luik (Loodi veski endine mölder), Aleksander Lang, Stepan Maspanov, Aleksander Liivak ja Villem Puurits. Vahialuse kohta koostatud ankeedi järgi elas Karl 1944. aastal Loodi talus, tal oli 3-klassiline algkooliharidus, ta teenis tsaari ajal raudteepataljonis ja reservis oli sanitar.
Karlile esitati 19.03.1945 süüdistus isamaa reetmises, kuna „astus juulis 1941 vabatahtlikult Omakaitsesse, võttis isiklikult osa nõukogude aktivisti Karl Luige arreteerimisest 20.07.1941. Talvel 1941 konvoeeris Otepääle ja Elvasse arreteerituid nõukogude kodanikke, kelle edasine saatus on teadmata. 1941-1942 aasta jooksul määrati Lausing mitmeid kordi arestante ja kinnipeetavaid valvama“.
Karl tunnistas end süüdi. Tartu vangla meditsiinitõendi järgi ta füüsiliseks tööks ei kõlvanud. Seejärel tunnistati ta süüdi ENSV SARK-i Vägede Sõjatribunali otsusega 11.05.1945 ja karistati VNSFV KrK § 58-1a järgi 10-aastase tööparanduslaagriga ja poliitiliste õiguste kaotusega viieks aastaks ning kogu vara konfiskeerimisega.
Karl suri oma kodus Metsakuru talus 29. aprillil 1971, surma põhjuseks märgiti krooniline bronhiit.
Karl vigurdab. Koos Kuld-onuga enne äraviimist.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
