ni vöö 1
Orpheuse Raamatukogu:
1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse mägedes»
2/2011 – Charles Stross «Palimpsest»
3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad»
4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i lõvi»
1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea»
2/2012 – George R. R. Martin «Öölendajad»
3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud»
4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik»
5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi müür»
1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest»
2/2013 – H. P. Lovecraft «Vari aja sügavusest»
3/2013 – Charles Stross «Külmem sõda»
1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu nõlvakul»
2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Väikemees»
3/2014 – Henry S. Whitehead «Lääne-India valgus»
4/2014 – E. F. Benson «Õudusesarv»
1/2015 – Ray Bradbury «Põrmust tõusnud»
2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmaspäev algab laupäeval»
3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway võltsing»
4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung»
5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud»
1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang»
2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5»
3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond»
4/2016 – Isaac Asimov «Üheksa homset»
1/2017 – John Wyndham «Krüüsalised»
2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid»
3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid»
4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud»
5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata»
6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik»
1/2018 – Kir Bulõtšov «Kosmoselaevastiku agent»
2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek»
3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal»
4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmajäetud»
5/2018 – John Wyndham «Kraken ärkab»
1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack»
2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa»
3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar»
4/2019 – Stephen King «Öine vahetus»
5/2019 – Lev Veršinin «Vildaka homse kroonikad»
1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing»
2/2020 – Raul Sulbi (koost.) «Orioni vöö 1»
Orpheuse Raamatukogu
2/2020
Orioni vöö 1
Koostaja Raul Sulbi
Originaalid:
The Citadel of Weeping Pearls by Aliette de Bodard
2015
The Man with the Golden Balloon by Robert Reed
2008
Alien Archeology by Neal Asher
2007
Sarja koostaja Raul Sulbi
ISSN 2228-0464
ISBN 978-9949-661-49-7 (trükis)
ISBN 978-9949-661-50-3 (epub)
Copyright © 2015 by Aliette de Bodard. Published by permission of the author and her literary agents, Zeno Agency Ltd.
Copyright © 2008 by Robert Reed. Published by permission of the author.
Copyright © 2007 by Neal Asher. Published by permission of the author.
Tõlge © 2020, Piret Frey
© 2020, Maria Reile
© 2020, Jaana Talja
Koostamine ja autoritutvustused © 2020, Raul Sulbi
Kaanepilt © 2020 by NASA
Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts
Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi
Kirjastus Fantaasia
Tartu 2020
Trükitud OÜ Greif trükikojas
ALIETTE DE BODARD
Pisarais Pärlite tsitadell
New Yorgis sündinud ning Pariisis üles kasvanud ja seal elav prantsuse-vietnami verd Aliette de Bodard’i (1982) emakeel on prantsuse keel, kuid ta kirjutab ulmet inglise keeles. Ta on üks auhinnatumaid tänapäeva noori ulmekirjanikke. De Bodard on tänaseks võitnud juba muljetavaldavad kolm Nebula auhinda, kandideerinud seitse korda Hugo auhinnale, võitnud neli Briti ulmeühingu auhinda, Briti fantaasiaauhinna, Locuse preemia jmt auhindu.
Erialalt tarkvarainseneri koolitusega de Bodard debüteeris 2006. aastal ning pälvis kiiresti suurt tähelepanu. Vietnami juurte tõttu on ta looming eriliselt huvitav. Suur osa ta loomingust, umbes kolmkümmend eri pikkusega teksti kuulub nn. Xuya universumi tsüklisse, mis sai alguse 2007. aastal ajakirjas Interzone ilmunud looga «Kadunud Xuya pruut» (The Lost Xuyan Bride). See maailm algab alternatiivajaloost, milles suure osa Põhja-Ameerikat on möödunud sajanditel koloniseerinud hoopis Hiina ning Mehhikos on alles asteekide tsivilisatsioon. Suur osa selle sarja teostest kasutab mainitud alternatiivi aga vaid kauge taustana ja liigitub pigem kaugtuleviku kosmoseooperiteks, kus galaktiline tsivilisatsioon on hiina-vietnami kultuuritaustaga. Sellest sarjast on pärit ka enamik de Bodard’i auhindu võitnud teoseid. Lisaks siinilmuvale teosele on selle maailma olulisemad
