töönädala koos riikliku dotatsiooniga, vältimaks palga vähenemist.
Peamine põhjus, miks Mandri-Eu-roopa universaalse rahajagamise suh-tes tõrksam on, ei peitu ainult protes-tantlikus tööeetikas ja võib-olla isegi mitte eeskätt selles. Tähtis on kogu heaoluriigi disain ja täpsemalt tööand-jate ja ametiühingute roll tulude kogu-misel ning jaotamisel. Just tugevaid ametiühinguid on peetud UBI põhi-listeks kritiseerijateks, sest hüvede jaotamine väljaspool töösuhteid võib ohustada nende (võimu)positsioone. Tim Vlandas ongi avastanud, et riiki-des, kus töötute toetused on helded, on toetus UBI-le väiksem. Kehtib ka vastupidine: seal, kus töötute rahali-sed toetused on väiksed, ligipääs neile raske ja töötutele on seatud kohustus ennast aktiivsena hoida, on toetus uni-versaalsele baasrahale suurem.
Kas avalikkuse toetus UBI-le resoneerub heaolurežiimidega?
Üldiselt on küsitlustulemusi veel vähe ja nende põhjal saab pigem spekulee-rida kui midagi kindlat väita. 2019. aasta lõpus kolmes anglosaksi tüüpi heaoluriigis tehtud gallup7 näitas, et USA-s toetab UBI-d 43%, Ühendku-ningriigis 77% ja Kanadas 75% täis-kasvanutest, kusjuures raha peaks enamiku inimeste meelest tulema just
Mehhiko
Tšiili
Türgi
Kanada
USA
Iisrael
Eesti
Läti
Uus-Meremaa
Slovakkia
Austraalia
Tšehhi
Iirimaa
Ühendkuningriik
Holland
Jaapan
Poola
Ungari
Norra
Island
Kreeka
Sloveenia
Saksamaa
Šveits
Luksemburg
Portugal
Hispaania
Rootsi
Belgia
Austria
Itaalia
Prantsusmaa
Soome
Taani
UBI kulud vaesuspiiri tasemel ja praegused sotsiaalkaitsekulud suhtena SKP-sse (valitud riikides)
% SKP-st
40%
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
Allikas: autori arvutused põhinevad ILO maailma sotsiaalkaitse andmebaasil.
