Aavo Pikkuus. Tiit Lääne

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Aavo Pikkuus - Tiit Lääne страница 5

Aavo Pikkuus - Tiit Lääne

Скачать книгу

style="font-size:15px;">      Kuid lõpp hea – kõik hea. Dünamo I sai meeskonnakulla. 18-aastaselt ei olnud veel keegi meesteklassis, pealegi mitmepäevasõidus, nii reipalt esinenud.”

Aare Kreilis, raamatus “Spordi kuulsuseks”, Tallinn 1979

      Üleliiduline velotuur

      30. mai – 9. juuni Leedu, Läti ja Eesti teedel

      10 etappi – 1397 km

      individuaalne:

      1. A. Jakobson (Varpa) 28:15.41

      2. V. Hrapov (Lokomotiiv) 28:19.24

      3. A. Kraskov (Dünamo) 28:19.58

      –

      12. Aavo Pikkuus (Dünamo) 28:26.21

      “Pirita motorajal sõideti velotuuri viimane X etapp…Need pealtvaatajad, kes leidsid vihma eest varju postkontori ja kino katuse all, said ebameeldivast sündmusest vahetult osa: olles teistest mõni meeter ees, tõusis Pikkuus kino kurvist väljudes sadulas püsti, esiratas libises suures veelombis kivi otsa ning kukkumine oli paratamatu.”

Spordileht, juuni 1973

      meeskondlik:

      1. Dünamo I (A. Pikkuus, J. Smetanin, J. Kravtšenko, A. Tihhonov, S. Morozov, A. Kraskov) 91:41.24

      2. Relvajõud I 91:42.56

      3. Relvajõud II 91:58.12

      “Meie meeskonnas pidas igaüks ennekõike silmas ühishuve, sest oma nimel kihutamine pole veel iial õigele meeskonnale edu toonud. Treener Timofei Zlotnikov luges meile õhtul ja hommikul taktikaplaane. Need tuli eksimatult täita.

      Isiklikke huvisid unustades tuli minulgi söösta ette, pidurdada või kannustada peagruppi.”

Aavo Pikkuus, 1973

      “Poolteist kuud hiljem tuli Aavo Pikkuus koos Ado Heina, Eiki Selleri ja Urmas Toomaga I üleliiduliste noorsoomängude võitjaks 4 km meeskonnajälitussõidus. Kuulus ka maanteel 100 km pronksi omandanud nelikusse. Nii nihutas tulevane spsordikuulsus nähtamatuid vaheseinu, tõestades, et eelnenud raske tuur ei viinud teda vormist välja.”

Aare Kreilis, raamatus “100 aastat jalgrattasporti Eestis”, Tallinn 1986

      “Üleliidulistel noorsoomängudel Tallinnas lummas Pikkuus mitmekülgsusega: mõne päeva vältel tuli ta trekil meeskonnajälitussõidus kullale ja maanteel meeskonnasõidus pronksile, mõlemal korral esines ta Eesti koondise koosseisus.”

      Raamatus “Eesti Dünamo viis aastakümmet”, Tallinn 1990

      NSV Liidu meistrivõistlused trekisõidus

      21. -22. juuli Tuulas

      4 km jälitussõit

      1. V. Ossokin (Leningrad) 5.04,2

      2. P. Golubnitši (Ukraina) 5.12,7

      3. V. Bõkov (Valgevene)

      –

      13. Aavo Pikkuus 5.09,5

      100 ringi sõit 33 vahefinišiga

      1. S. Smirnov (Valgevene) 66

      2. V. Graždankin (Usbekistan) 46

      3. D. Galstjan (Armeenia) 32

      –

      10. Aavo Pikkuus 11

      “Esimesena järelkasvu ridadest näitas oma suutmist R. Kirsipuu hoolealune A. Pikkuus, kes sai juba vääriliseks vastaseks meie maa täiskasvanute paremikule. Pikkuus treenis tänavu väga intensiivselt ja võttis osa kõigist võimalikest võistlustest. 94 starti ja 18 500 km räägivad ise enda eest…

      Üleliidulisel mitmepäevasõidul saavutas Pikkuus hinnatava 12. koha ning Dünamo meeskonna liikmena krooniti teda ka Nõukogude Liidu tšempioni tiitli ja kuldmedaliga. Väga tubli savautus 18-aastasele noormehele! Märkigem veel, et ta oli velotuuril nooruselt teine mees ja et eakaaslane jäi 76. kohale.”

Oleg Sapožnin, Kehakultuur, detsember 1973

      Esimesed suurvõistlused

      1974

      “See oli küll esimene aasta suurvõistlustel, kuid tegelikult oli mulle üks suur katkestamiste aasta. Nii kui raske hakkas, võtsin jalad korvist välja ja astusin jälle maha. Mitmed korrad. Lihtsalt raske oli, ei jaksanud. See oli ikkagi esimene täisaasta meeste seas.

Aavo Pikkuus, 2004

      “See ei seganud aga 19-aastast Aavo Pikkuusi Anatoli Tšerepovetšimälestusauhinda võitmast. Kohad etappidel: 2., 4., 5. ja 2. ning ainsana kogus tartlane Krimmi teedel üle 100 punkti. Dünamolaste abi tegi Pikkuusist selle kevade teise üleliidulise tuuri võitja.”

Spordileht, aprill 1974

      MM-võistlused

      21. -24. august Montreal (Kanada)

      175 km grupisõit

      1. J. Kowalski (POL) 4:43.10

      2. R. Szurkowski (POL) 4:43.10

      3. M. Kuhn (SUI) 4:43.10

      4. S. Szozda (POL) 4:43.10

      5. P. Weibel (FRG) 4:43.10

      6. V. Tšaplõgin (SOV) 4:43.10

      –

      23. Aavo Pikkuus 4:44.02

      “Vaatasin tulevase olümpiatandri üle. Purunenud rattakumm ei võimaldanud kõrgemat kohta.”

Aavo Pikkuus, 1974

      “Kahjuks purunes Pikkuusil grupisõidus kumm ja saadud tagavarasõidukil olid Mount Royali mäe jaoks liiga väikesed hammasrattad. Ta püüdis küll grupi kinni, ent kui tõusul toimus lahtirebimine, oli tegemist, et ratta suure ülekandega üldse põhigrupis püsida. Kohe mäel Pikkuus eraldus põhigrupist, ent jooksikuid püüda ei suutnud ja pidi leppima 23. kohaga 172 osavõtja seas.”

Oleg Sapožnin, Kehakultuur, detsember 1974

      “Kui ta esimesele Rahutuurile läks, oli tal kohe soov teistele näidata, mis mees ta on. Ja tal läkski päris hästi.”

Ema Aleksandra Pikkuus, 2004

      27. Rahutuur

      Varssavi – Berliin – Praha

      7. – 22. mai (14 etappi – 1812 km)

      individuaalne

      1. Stanislav Szozda (POL) 42:17.44

      2. Nikolai Gorelov (SOV) 42:20.48

      3. Marec Hrazdira (CZE) 42:22.31

      4. Fritz Schur (NED) 42:25.07

      5. Aavo Pikkuus 42:27.32

      6. Tadeuz

Скачать книгу