on osa sõnatutest signaalidest, mis mõjutab meie nägemismeeli. Erksad, kirevad ja kontrastsed rõivad püüavad meie tähelepanu enam kui tagasihoidlikes toonides kehakatted. Meie nägemismeel tajub värvikirevaid toone põnevamana ja kutsuvamana.
Uuringud on näidanud, et naised, kes kannavad punast tooni rõivaid, on potensiaalse seksuaalpartneri otsinguil.
Ka meestele tundus naine „punases“ atraktiivsem ning enam seksist huvitatud võrreldes teistsugustesse toonidesse rõivastunud naistega.
Kahtlemata oleks vale väita, et kõik naised, kes punases ringi kõnnivad, vaid „meestejahil“ oleksid. Õigem oleks tõdeda, et punast tooni rõivaid eelistavad julgemad, tähelepanu ihkavad, tegusad naised.
Kuid punase värvi kui kogu värvigammast enim tähelepanu köitva tooni kirglikus alatoonis ei kahtle ilmselt keegi. Punane torkab silma ja eristub massist.
Pildil näeme tuntud moeloojat ja lauljannat Victoria Beckhami New Yorgi tänaval autosse suundumas. Suurepärase figuuriga proua Beckham kannab naiseliku lõikega punast kleiti. Komplekti täiendavad kõrgekontsalised klassikalised kingad muudavad naise välimuse kadestamisväärselt pilkupüüdvaks ja ajatult elegatseks iga mööduja jaoks. Kleidi ülaosa liibuv joon joonistab välja naiseliku kehakuju, paljastatud käsivarred muudavad ta kaitsetult ahvatlevaks. Victoria kohendab vasaku käega päikseprille – seda liigutust teeme kõik, kui prillid ninalt ära vajuvad. Kuid samamoodi kohendame enda prille, ehteid, käekella, särgikäiseid, vööd jne. kui tunneme end ebakindlalt. Victoria õlad on veidi ülespoole kerkinud ja kokku tõmmatud ning tema lõug alla suunatud. Selline kehahoid viitab ebakindlusele.
Päikeseprille kasutame kaitseks päikese eest, ning kasutame neid aksessuaaridena, mis lisavad meie välimusele atraktiivsust ja salapära. Kuid päikseprille kanname ka, et varjata enda silmi ja näoosa võõraste pilkude eest.
Tuntud inimesed viibivad pidevalt üldsuse tähelepanu all ning nende eraelu vastu tuntakse kõrgendatud huvi. Aja jooksul muutub selline „jälitamine“ äärmiselt kurnavaks ning tüütuks. Enamus staare sooviks enam privaatsust, ning pressi respekti eraelu suhtes. Soov „jääda tundmatuks“ on üks põhjustest, miks sageli näeme staare varjuvat kaitsvate tumedate prillide taha.
Teistsugune on olukord, kui märkate tuttavat vihmase ilmaga päikeseprille kandmas. Sel juhul võite olla enam kui kindel – tal on midagi varjata. Olgu põhjus siis siniseks löödud silmas, häbitundes või muus, mida ta ei taha näidata.
Naiste seelikute pikkus varieerub moega, muutub vanusega, on mõjutatud ühiskondlikest normidest, religioossetest tõekspidamisest ja muust.
Katsetes, mis viidi läbi erinevates ööklubides tuvastati, et naised, kellel oli ovulatsiooniperiood, kandsid lühemaid seelikuid ning paljastasid enam käsivarsi, dekolteed ning demonstreerisid ahvatlevalt enda selja- ja õlaosa. Sellist käitumist võiks sõnastada otseseks kutseks “Võta mind!“.
Teises katses paluti erinevatel meestel valida välimuselt samasuguste naisenägude vahel ning otsustada, kumb pildil olevatest naistest, tundub atraktiivsem. Kõikidel piltidel olevad naised, olid identsed kaksikutest õed. Ühel pildil olevatest õdedest oli ovulatsiooniperiood kuid teisel mitte. Kõik katses osalenud mehed, pidasid naist, kellel oli parasjagu ovulatsiooniperiood, atraktiivsemaks, omamata nimetatud faktist eelnevat informatsiooni.
Missugune oli erinevus pildil olevate naiste nägudes? Kui naistel on ovulatsiooniperiood, muutub nende nahk roosakamaks, huuled säravamaks ning silmad sädelevamaks, muutes nii naise atraktiivsemaks meeste jaoks.
Kõnealuse katse läbiviimisel „abistasid“ mehi kaks laboranti, kes olid samuti identsed kaksikutest-õed. Ühel õdedest oli ovulatsiooniperiood, teisel mitte.
Ilmnes, et meeste südamelöökide arv ja higistamine suurenes märgatavalt, kui neid juhendas õde, kellel oli ovulatsiooniperiood. Samas teise õe juuresolekul, ei ilmnenud meeste organismis mingeid märke ärevusest.
Loodus on meid loonud paljunema ja oleme me sellest teadlikud või mitte, meie organismid reageerivad.
Kokkuvõtvalt võiks lisada, et peame alati arvestama ühiskondlik-ajaloolisi tegureid, mis mõjutavad mehe-naise rolle suhetes.
Iga suhe on erinev ning ka erinevatel eluperioodidel muutuvad meie eelistused nii partneri isikuomaduste kui välimusele omistatavate kriteeriumite kohta üsna palju.
Kui pilgud kohtuvad…
90 % meid ümbritsevast maailmast võtame vastu visuaalselt. Pilkkontakti võib nimetatada „loaks“ suhelda. Meil on raske suhelda inimesega, kes hoidub meile otsa vaatamast või kelle pilk vilades ringi käib. Tavaliselt on silmside vältimine märk ebakindlusest, olgu see põhjustatud häbelikkusest, vajadusest midagi varjata, häbitundest, hirmust või muudest teguritest, mis hetkel erinevatel põhjustel meid segavad.
Omavahelises suhtluses hoiame pilkkontakti 30–70 % vestluse ajast. Tavapäraselt liigub kõneleja pilk rohkem ringi ja kuulaja jälgib kõnelejat. Kõneleja kontrollib aeg-ajalt enda pilku kuulaja silmadele fikseerides, kas kuulaja teda mõistab ja jälgib
Vesteldes liigub meie pilk peamiselt kaaslase silmade ja suu piirkondade vahel. Vaadates hetkeks vestluskaaslasele ühte silma, liigub meie pilk seejärel ellipsikujuliselt üle tema näo, silmade ja suu piirkonna vahelisel alal, seejärel taas peatudes kaaslase samal või tema teisel silmal. Tavaliselt ei peatu meie pilk pikemalt ühelgi näo osal.
Mida atraktiivsem vestluskaaslane meile tundub, seda kauem pilkkontakti hoiame ning tema silmadel peatume.
Esmakohtumisel meeldiva vastassoo esindajaga toimub alguses pilkude n-ö ristamine. Võime näha, kuidas naise pilk korduvalt siksakiliselt üle mehe vaatevälja liigub, peatumata mehe silmil. Selline edasi-tagasi liikumine tõmbab tähelepanu ja äratab mehes uudishimu. Seejärel liiguvad mehe silmad analoogse liikumistrajektooriga üle naise vaatevälja ning pilgud kohtuvad „juhuslikult“. Pilkude ristumisel saavutatud pilkkontakt saab loaks alustada suhtlemist..
Tasub teada, et pilkkontakti vältimine ei pruugi alati tähendada huvipuudust, vaid kaasneb ka häbelikkusega. Meie enesehinnang ning ka see, kui kättesaamatuna tundub meie jaoks ihaldatav objekt, mängib oma osa.
Uuringud näitavad, et ligi 50 % täiskasvanutest, sõltumata soost, on häbelikud ning võivad seetõttu võõraga silmsidet peljata. Tavaliselt kaasneb häbelikkusega üldisem liigutuste vähenemine, pea langetamine, huulde hammustamine, pilgu maha löömine või eemale suunamine koos ärevust maandavate asendustegevuste ja – liigutuste lisandumisega. Häbelikkusega võib kaasneda ka ebanormaalne higistamine ja hääletooni vaiksemaks muutumine.
Suhte algfaasis võime näha, kuidas üksteisest huvitatud inimesed, tavapärasest enam avatud silmadega, kehad kaldumas teineteise suunas, otsekui hüpnotiseeritult teineteist jälgivad.
Peab tõdema, et suhte algfaasis ei pruugi me tähelegi panna seda, millest konkreetselt vastaspool kõneleb, vaid oleme orienteeritud pigem armunud seisundi kogemisele ning vastaspoole hoomamisele.
Mida pikemalt me vastaspoolega silmsidet hoiame, seda enam teda vastastikuse meeldivuse puhul enda külge tõmbame.
Silmade suurenemine kaasneb meile meeldiva inimese lähedusega ning toimub automaatselt. Meie kesknärvisüsteem on erutatud ning
