pupillid laienevad ja silmadesse tekib sädelev pilk. Olete kuulnud ütlust „Ta paneb su silmad särama ja hinge laulma!“. Silmades väljendub enim kõigest, mida me tunneme, mõtleme, kogeme.
Pupillide laienemine, mis toimub automaatselt, kui näeme meile meeldivaid inimesi, suurendab ka meie endi veetlevust.
Uuringus, kus paluti meestel hinnata erinevatest naistest tehtud fotosid, selgus, et kõigile meestele meeldisid eranditult suurenenud pupillidega naistenäod. Just seetõttu on kasutatud pupillide suurendamiseks läbi sajandite belladonnat. Sõnad „Bella donna“ tähendavad itaalia keeles „kaunist naist“.
Huvitav on fakt, et meie pupillide laienemine, tekitab ka vastaspoole pupillide laienemise. Miks see niimoodi toimub, sellele ei osata täpselt vastata. Meie alateadvus justkui „korjaks“ üles teise inimese pupillide laienemise ning automaatselt vastame samaga. Tekib hämmastav olukord – tundes tõmmet kellegi suhtes, tekitame temas huvi enda vastu.
Erutusseisundis kasvab silmapilgutuste arv. Kui keegi meile hetkeks silma vaatab, siis kiiresti silmi pilgutab ning seejärel pilgu eemale suunab, võime olla kindlad, et meeldime talle.
Kiire silmapilgutus, mida võime kutsuda ka ripsmeväreluseks, informeerib meid erutuse tõusust.
Ripsmete „volksutamine“, mida märkame kergemalt naiste kehakeeles, on signaaliks flirdist nii naiste kui ka meeste puhul. Naiste käitumises on see lihtsamalt tuvastatav tänu kosmeetikale. Ripsmepikendused ja ripsmetušš aitavad kunstlikult tõsta silmade atraktiivsust ning väljenduslikkust.
Ärevustunne ergutab meie ajutüve retikulaarset aktiveerivat süsteemi, mida ei ole võimalik teadlikult kontrollida. See omakorda mõjutab meie keskaju, mis hakkab nägemiskeskustesse vallandama ergutavat kemikaali – dopamiini. Need mõtlemisele allumatud keskused kontrollivad silmapilgutusrefleksi alateadlikult ning me ei saa seda kuidagi vältida.
Et meie silmad „sädelema“ hakkaksid, peab meie naeratus olema siiras. Siira naeratusega kaasneb alati silmade osaline sulgumine. Silmalaud vajuvad kergelt allapoole ning silmade alla tekivad tänu põsesarnade kerkimisele, mis kaasneb suunurkade ülespoole liikumisega, padjakesed. Lisaks peavad olema lõdvestunud ka otsaesise lihased.
Siira naeratusega ei paljastu alumised hambad. Naeratus tekib ja kaob aeglaselt sõltumata kas naeratame laiemalt või vaevumärgatavalt. Selline erinevate näolihasgruppide koostöö on võimalik vaid juhul, kui tunneme tõeliset rõõmu. Just seetõttu on siirast naeratust praktiliselt võimatu teeselda ning isegi omamata teadmisi kehakeelest, tajume intuitiivselt kas naerataja on siiras või mitte.
Kui tavapärase sotsiaalse suhtlemise kontekstis liiguvad meie pilgud suu- ja silmapiirkonna vahel, siis atraktiivsuse ja seksuaalse külgetõmbe puhul peatub meie pilk sagedasti ka kaaslase kehal.
Naiste rindadest „mööda vaatamine“ on enamiku meeste jaoks raske ülesanne ning mida veetlevam naine mehe jaoks on, seda enam võime näha mehe pilku rinnapiirkonda suundumas.
Katses, mis viidi läbi kaubanduskeskuses, jälgiti meeste pilkude liikumist, kui neid peatas rinnakas, veetlev naine. Naine oli rõivastatud punasesse, avara dekolteega kleiti, ning ta kõnetas mööduvaid mehi, küsides juhatust supermarketi erinevatesse osakondadesse. Selgus, et eranditult kõik filmitud mehed, heitsid vähem kui nelja sekundi jooksul varjatult või varjamata kiire pilgu naise rindadele. Sama kehtis ka naise istmikule saadetud pilgu puhul – niipea, kui naine neile selja keeras, libises meeste pilk tema istmikule.
Nähes meest vestlemas talle meeldiva rinnaka seksika naisega, võime näha, kuidas mehe käelabad, jäljendades rindade ümarust, rinnakujulise vormi võtavad.
Fotol on jäädvustatud muusik-laulja Usher flirtimas seksika daamiga ööklubis. Mõlema, nii Usheri kui naise kehad on pöördunud teineteise suunas ja pead on kallutatud üksteise poole, mis on märk külgetõmbest. Nad seisavad lähestikku, teineteise intiimses tsoonis, kuhu laseme siseneda ainult meile ohutute ning atraktiivstena tunduvatel võõrastel. Nende kehad puutuvad kokku. Naise näol on siiras naeratus. Ta otsmiku- ja näolihased on lõdvestud, põsesarnad tõusnud, silmalaugude välisnurk alla vajunud. Huuled paokil, julgustab ta meest lähenema.
Paokil suu on signaaliks, et meie vestluskaaslane soovib, et juttu jätkaksime.
Usheri pilk on suunatud alla, naise rinnapiirkonnale. Kõikide mitteverbaalsete märkide järgi võime arvata, et tol õhtul „jätkus neil juttu pikemalt“.
Naiste istmikuosa on teine piirkond, mis köidab meeste pilku, olgu istmik siis suurema- või väiksemamõõduline. Kõik, mis liigub tõmbab meie tähelepanu ning iga naine teab, kuidas võrgutavalt liikudes, istmikku nõksutades, meeste pilke püüda. Kui kassilik-vetruvale-seksikale kõnnakule lisanduvad liibuvad, naiselikke kumerusi rõhutavad rõivad, on pilt „kutsuvast sireenist“ täiuslik.
Mulle meeldib ütlus: „Mida näeme, võib-olla ahvatlev. Kuid, mida aimata võime, annab vaba voli fantaasiale ning tõmbab meid enam.“ Ehk teisisõnu, võistluses „paljastatud reaalsus“ versus „varjatud ahvatlus“ jääb peale viimane.
Fotograaf on jäädvustanud armsa poisikese huvitatult silmitsemas midagi põnevat. Kuidas teile tundub, mis kolmest võimalikust objektist köidab poisi tähelepanu? On ta keskendunud kingikotile, kleidi triipude värvigammale või hoopis muule?
Juba imikud eelistavd meeldivate näojoontega inimesi ning uurimused näitavad, et kui meile tundub inimene sümpaatne, eeldame temast paremat kui ebasümpaatsena näiva isiku puhul. Arvame alateadlikult, et tegemist on sõbralikuma, ohutuma, intelligentsema, meeldivama, tegusama jne isikuga.
Nimetatud fakt on oluline meie jaoks, et me ei laseks end eksitada atraktiivsel välimusel. Paljud maailma julmimatest sarimõrtsukatest on just tänu enda pealtnäha sümpaatsele ja ohutuna tunduvale välimusele saanud sooritada kümneid verdtarretavaid tapatöid.
„Tuttav tundub turvaline“ on reegel, mida meenutage, kui võhivõõrast kohtama kutsute.
Esmakordsel tutvumisel võõraga teda endaga koheselt kohtama kutsudes saate 75–80 %-lise tõenäosusega äraütleva vastuse.
Olles kohanud võõrast paaril korral „juhuslikult“, talle sõbralikult naeratanud ja tuttavlikkult noogutanud, kasvab tõenäosus, et isik teiega kohtama tuleb, märgatavalt.
Kahtlemata on oluline, kas „võõras“ on vaba ja teist huvitatud, kuid pelgalt fakt, et tundute talle tuttavana, aitab tal nõustuda teie ettepanekuga kergemalt.
Tundmatute võõristamine saab alguse varajases lapseeas, vanuses 5–9 kuud. Kaasasündinud ettevaatlikus meile tundmatu suhtes, olgu siis tegu inimese, eseme või olukorraga, ning potentsiaalse ohu intuitiivne tunnetamine aitab meil ellu jääda ja vältida halvimat.
Võõra isiku lähedus aktiveerib meie mandeltuuma, aju temporaalsagarate esiosas asetsevat erutuskeskust ning tekitab meis ebamugavust. Just seetõttu tunneme end võõraste keskel häiritult, hirmununa, ebakindlalt ning meie keha reageerib kohe. Meie lõuaosa läheb pingesse, huuled tõmbuvad kokku, me hammustame huulde, langetame kulmusid. Kahjuks just sellise kehakeelega edastame tundmatule signaali „Hoia eemale!“.
„Suhtumine määrab suhtlemise käigu“, võiks soovitada siinkohal. Kui soovime näida sõbralikuna, võime teadlikult käitudes mõjuda sõbraliku ja ohutuna. Just seetõttu tulevad kasuks oskused teiste juures positiivset märgata ning siiralt naeratada.
Märgates
