of America) oli kuuldav ka Nõukogude ajal.
9
Eesti teabeagentuur Sõltumatu Infokeskus alustas 1988. aasta juunis tegevust kui tsensuurivaba ühiskondlik-poliitiline foorum. Asutamise algtõuge tuli samal kuul Tallinnas toimunud Sõltumatu Noortefoorumi otsusest.Sõltumatu Infokeskus edastas teateid ja üllitas ajakirja Heinakuu ning lühiajaliselt ka ajalehte Teataja.
10
Hans H. Luik oli üks 1988. aasta kevadel loodud Sõltumatu Noortefoorumi algatajaid. Hiljem poliitikas nime teinutest kuulusid sinna Mart Laar, Lauri Vahtre, Tiit Pruuli jt.
11
„Pihl ja Seeder sõidutasid oma lapsi helikopteriga”. Postimees, 16.12.2009.
12
Edgar Savisaar oli Eesti Vabariigi üleminekuvalitsuse peaminister 3.4.1990–30.1.1992.
13
Tiit Vähi Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) ning Keskerakonna põhjal moodustatud valitsus oli võimul 17.4–6.11.1995, see lõppes Vähi tagasiastumisega lindiskandaali tõttu. Uus valitsus moodustati seejärel koos Reformierakonnaga ja see püsis kuni 17. märtsini 1997.
14
13. juunil 1991 võeti vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus ja 27. märtsil 1992 Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadus, mille alusel ühistatud vara tagastati ja ühismajandid likvideeriti.
15
Arnold Rüütel oli alates 1969. aastast ENSV Ülemnõukogu presiidiumi aseesimees ja alates 1983. aastast selle esimees. 1977. aastast kuulus ta ka EKP Keskkomiteesse.
16
Rüütel oli Eesti Vabariigi president 8.10.2001–9.10.2006.
17
http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81548.
18
Andres Tarandi valitsus oli ametis 8.11.1994–17.4.1995.
19
Nii Sügis kui ka Raidal olid 1992. aastal valitud VII Riigikogu liikmed. Raidal kandideeris Riigikokku ERSP liikmena, kuid otsustas hiljem luua oma erakonna.
20
Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp. Moodustati 15. augustil 1987 Lagle Pareki, Erik Udami, Tiit Madissoni jt poolt. Aastatel 1987–1988 tegutsenud grupp seadis oma eesmärgiks Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamise ning selle tagajärgede likvideerimise. 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG Tallinna Hirvepargis rahvakoosoleku, kus ka esitati sellekohased nõudmised. MRP-AEG oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei eelkäija.
21
Erakond Parempoolsed asutati 9. oktoobril 1994, kui Rahvuslikust Koonderakonnast Isamaa eraldus osa liikmeid, eelkõige need, kes varem kuulusid Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda ja Vabariiklaste Koonderakonda.
22
Rahvaerakond Mõõdukad nimetati ümber Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks 7. veebruaril 2004 toimunud üldkogul.
23
Mart Laar, „Usaldus: ühiskonna tugevuse võti”. Eesti Päevaleht, 15.1.2010.
24
2007. aastal valitsuse moodustamiseks peetud kõnelustel tegi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ettepaneku asuda moodustatava kabineti siseministriks justiitsministeeriumi kantslerile Jüri Pihlile. 2009. aastal valiti Pihl erakonna esimeheks vaatamata tõsiasjale, et erakondlikus poliitikas oli sisuliselt tegemist kogenematu uustulnukaga, mida näitas ka Pihli hilisem tegevus. Poliitiliselt eriti ebaõnnestunud oli Pihli pealekaebus Kaposse, milles Pihl süüdistas peaminister Andrus Ansipit, justiitsminister Rein Langi ja välisminister Urmas Paeti riigireetmises, kaotades sellega sisuliselt oma tõsiseltvõetavuse.
25
Juhan Kivirähk, „Tuleviku poliitika: isiku- või erakonnakeskne?”. Postimees, 16.1.2010.
26
Askur Alas, „Enesetapp interneti suhtevõrgustikes”. Eesti Ekspress, 6.1.2010.
27
2008. aasta teisel poolel kulmineerunud ülemaailmse majanduskriisi põhjuseks oli USA kinnisvarabuum, sellega kaasnev ülelaenamine ja katteta väärtpaberite ohjeldamatu müük, mis põhjustas maailma finantsturgude kokkukukkumise. Selle mõju avaldus kõige otsesemalt ka Eestis, põhjustades 2009. aastal massilise tööpuuduse, maksude alalaekumise ja sellega ka tõsise puudujäägi riigieelarves.
28
Ülemaailmsest veeuputusest pajatab 1. Moosese raamat. See on osa Vanast Testamendist ja juutide pühast raamatust Toorast.
29
Oma isadepäeva kõnes Estonia kontserdisaalis 9. novembril 2008 ütles Evelin Ilves: „Mõningase lihtsustusena võib öelda, et isegi ülemaailmne finantskriis töötab praegu Eesti meeste tervise huvides – sest võidujooks uute ja aina kallimate asjade järele on vähemasti ajutiselt peatunud ning selle asemel, et ületundidega kasvavat ostuvajadust rahaliselt toita, võib mees hoopis lastega tegelda ja kodus istuda.”
30
Hasartmängusõltlane, endine kaitseväelane Janek Lauri kägistas 12. jaanuaril 2007 surnuks oma tütred ja oma naise ning tappis seejärel ka iseenda. Lähemalt vaatleb seda juhtumit artikkel „Kes päästab enesetapjad”, lk 76.
31
„Kaasaegne poliitiline filosoofia”. EÜS Veljesto kirjastus, 2002, lk 152.
32
J. J. Macionis, „Sociology”. 2004, lk 234.
