kultuurimallide võrgustik on indekseeritud keeles, mis väljendab seda tsivilisatsiooni… Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas, ega ainult sotsiaalse aktiivsuse maailmas, nagu harilikult arvatakse, vaid on täiesti teatud keele meelevallas, mis on saanud nende ühiskonna väljendusmeediumiks… ‘reaalne maailm’ on suures osas teadvustamata ehitatud grupi keeleharjumustest. Kaks keelt ei ole kunagi piisavalt sarnased, et neid võiks pidada sama sotsiaalse reaalsuse esindajaks. Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad, on eristatavad maailmad, mitte lihtsalt sama maailm erinevate lisatud siltidega… Isegi suhteliselt lihtsad tajuaktid on palju rohkem sotsiaalsete mallide meelevallas, kui me oskaksime arvata… Me näeme ja kuuleme ja vastasel korral kogeme sõna otseses mõttes nii nagu me seda teeme, sellepärast et meie kogukonna keeleharjumused loovad eelsoodumuse teatud interpretatsiooni valikuteks.
13
Inimene /kuigi olemas erandjuhtumeid/ reageerib stiimulsituatsioonile ainult nii nagu seda interpreteeritakse ja määratletakse konventsioonidega, mida ta on õppinud ühe või teise sotsiaalse grupi liikmena.
14
Mõtlemine… järgib antud keeles maha pandud rööbaste/radade võrgustikku, organiseeritust, mis võib süstemaatiliselt kontsentreeruda reaalsuse teatud faaside juurde, järgida meelemõistuse teatud aspekte ning heidab süstemaatiliselt kõrvale teised [võrgustikud, organiseeritused, aspektid], mis on iseloomulikud teistele keeltele.
15
…märgatavalt erinevate grammatikate kasutajad on nende grammatikate poolt suunatud erinevat tüüpi vaatluste ja väliselt sarnaste vaatlusaktide erinevate hinnangute juurde ning järelikult ei ole nad vaatlejatena samased, ent vaatlejad peavad jõudma milleski erinevate maailmavaadete juurde.
16
‘Korrelatsiooni’ idee keele ja kultuuri vahel üldiselt aktsepteeritud korrelatsiooni tähenduses /s.t., et võiks olla seostatavad sellised nähted, nagu “jahinduslik”, “põllunduslik” jt., “flektiivne”, “sünteetiline”, “isoleeriv” jt./ on ilmselt väär.
17
Praeguseks on teada, et kui sõna prominentses positsioonis rõhk (pearõhk) hakkab domineerima, siis hakkavad sõnad lühenema. Esimesena kaovad sõna lõpust nasaalid, seejärel toimub kindlate reeglite järgi sõnade muu lõpu- ja sisekadu. Germaani mõjuga on siin tegemist niipalju, et saksa keel destabiliseeris eesti keele rõhusüsteemi.
18
“Kui sa ei tunne nimesid, ei tunne sa ka asju.”
19
Näib küll õige öelda, “et me vaatame ja märkame ainult seda, mille jaoks meil on eelsoodumuslik huvi”.
20
Kes palju teab, see võib ka asjade juures palju näha.
21
Meie [mõtlemise] tasemel on üldiselt raske täielikult lahutada objektiivset reaalsust meie keelelistest sümbolitest, mis sellele [realsusele] osutavad; igat eset, kvaliteeti ja sündmust tervikuna tajutakse nii nagu neid kutsutakse. Kõigi normaalsete inimeste kogemus, reaalne või võimalik, on küllastatud verbalismiga. See selgitab, miks näiteks nii paljud loodusearmastajad ei tunne, et nad oleksid loodusega vahetus kontaktis, kuni nad pole põhjalikult omandanud hulga lillede ja puude nimesid. Just nagu oleks esmane tegelikkus sõnaline ja just nagu ei saaks keegi loodusele lähedale muidu, kui ta on esmalt omandanud terminoloogia, mis kuidagi maagiliselt väljendab loodust.
22
Kuni me pole sümbolit omaks võtnud, seni me ei tunne, et meil oleks mõiste vahetu tundmise ja arusaamise võti… Ja sõna, nagu me teame, ei ole ainult võti; see võib olla ka kütke.
23
Edward Sapir pidas artikli aluseks oleva ettekande 1928. aastal. Siit Uku Masingu paralleelne dateering, et ka tema jõudis samadele mõtetele aastal 1928/29.
24
Kuna võrreldud omaduste suhtes inglise, prantsuse, saksa või teised Euroopa keeled, mille puhul on võimalik (kuid kahtlane) teha erand balto-slaavi ja mitte-igermaani keeltele, erinevad üsna vähe, siis heitsin ma need keeled kokku ühte gruppi nimetusega SAE..
25
Tõelisuse siduvad peegeldused.
26
[Keel] määrab ette vaatluste ja seletuste teatud viisid.
27
On mõeldav, et algselt ei olnud igermaani keelepuu harude eellased üksteisele sarnased. Pideva kontakti, vastastikuste mõjutuste ja laenude abil on need järkjärgult üksteisele oluliselt lähenenud, kuid ometi kunagi üksteisega samaks saamata.
28
Trubetzkoi näeb juhtunud “loomuliku arenemiskäigu väljendust” meelsamini.
29
Hüperflektiivsed keeled on keele arengu primitiivne seisund ja altai keelte poolt esindatud tüüp on ideaal… Me kaldume ka oletama, et igermaani keelte ehitus on kujunenud primitiivse flekteeriva tüübi ületamise teel, siiski jõudmata kõrgemale arenenud aglutineeriva tüübini.
30
Selles võib oletada eriliste ajalooliste sündmuste tagajärgi ning võidakse isegi proovida neid sündmusi rekonstruida. Mõningase fantaasiakuluga võib selline rekonstruimine päris hästi välja tulla – veenev ei saa see aga olla.
31
Üks kuulus kultuurile ja keelele pühendunud ameerika kirjamees väitis pidulikult, et kuitahes lugupidamisväärt ka aglutineeruvate keelete kõnelejad võivad olla, sellele vaatamata on inflekteeriva naise abiellumine aglutineeriva mehega kuritegu. Kaalul olid ilmselt ülitähtsad vaimsed väärtused. “Inflekteerivate” keelte tšempionid on harjunud rõõmutsema ladina ja kreeka keele ülima irratsionaalsuse pärast, välja arvatud kui see rõõmustamine sobib neile rõhutamaks nende keelte sügavalt “loogilist” iseloomu. Kummatigi jätab neid türgi või hiina keele kaine loogika külmaks.
32
Nemad on avastanud “südametunnistuse hääle”, mis neile on andnud kohustuse “olla oma tegudes eeskujuks, käituda vapralt nagu jumalate järeltulijatele kohane” (13). Samuti on nemad maailmale kinkinud “vabaduse tahte ja au mõiste” (13). Nende “õilis veri” tegi nad tarmukaks ja hulljulgeks nõnna, et nad “laiendasid võidukalt oma rahva maapinda” ja seda tehes muidugi olid “õiglusest täidetud” (16). Seesinane avaldus selles, et nad tundsid… “parema, tugevama loomulikku õigust valitseda ja võõraid maid omastada” (17). Sest nad pidasid oma kohustuseks (
33
…eksisteerib “Kausaalsus”, mis “peegeldab tõeselt tegelikkust ja leiab kinnitust ühiskondlikus praktikas”.
34
See-üks.
35
Tõde-Vale vastandamine “osutab teatud poliitilist või sotsiaalset seisundit”.
36
Vastandite paaride kasutamine sümboliseerib teatud olulisi religioosseid ja meelelisi eristusi.
37
Suur ihalus lihtsa vormeli (kui võimalik, siis kolmainsuse) järele on olnud keeleteaduse komistuskivi. Klassifitseerimise meetodi puhul, mis algab kahest poolusest ja mis kogub kokku selle, mida saab mugavalt nende pooluste kohta öelda, olgu siis näiteks hiina või ladina keel, ning heidab kõik muu �
