sa ütlesid?» katkestas teda memm.
«Unelugu,» kordas Harlov. «Ma olen ju unenägija.»
«Sina?»
«Mina neh. Kas teie ei teadnudki?» Harlov ohkas. «Heakene küll… See oli natuke üle nädala aja tagasi, just päev enne peetri paastu. Heitsin pärast lõunat natukeseks puhkama ja jäin magama. Ja näen, et mu tuppa tuleb jooksuga süsimust varss. Ja see varss hakkas kepsutama ja hambaid irevile ajama. Süsimust varss nagu sitikas.»
Harlov jäi vait.
«Ja siis?» lausus memm.
«Järsku pöörab seesama varss ringi ja virutab mulle tagumise jalaga pahema küünarnuki pihta, justament kõige valusamasse kohta! Ärkasin üles: käsi ei liigu ja pahem jalg kah. Mõtlesin, et nüüd on halvatus. Aga pikapeale andis järele ja hakkas jälle liikuma: ainult sipelgad jooksid kaua aega liikmekohtades ja jooksevad veel praegugi. Nii kui sõrmed sirgu ajan, kohe hakkavad jooksma.»
«Sa, Martõn Petrovitš, magasid lihtsalt käe ära»
«Ei, proua, see pole tõsi, mis te räägite! See oli mulle hoiatuseks… Surm on ligidal, tähendab.»
«Kuula nüüd juttu!» tahtis memm rääkima hakata. «Hoiatuseks! Et ole valmis, inimeselaps! Ja sellepärast, armuline proua, on mul teile kiires korras nisuke asi teatavaks teha. Kuna ma ei taha,» pistis Harlov äkki karjuma, «et seesamane surm mind, jumala sulast, ootamatult tabaks, tegin ma mõttes niisuguse otsuse: jagada kohe praegu, oma eluajal, mõis oma kahe tütre, Anna ja Jevlampia vahel, nagu issand jumal mind selle juures juhib.» Martõn Petrovitš peatus, ohkas ja lisas: «Kiires korras.»
«Mis siis ikka? Hea mõte,» tähendas memm, «ainult ma arvan, et sa ilmaaegu nii väga kiirustad.»
«Ja kuna ma tahan selles asjas,» jätkas Harlov veelgi häält kõrgendades, «vajalikust korrast ja seadusetähest kinni pidada, siis palun alandlikult teie pojakest Dmitri Semjonovitši – teid, armuline proua, ei julge ma tülitada – palun teie pojakest Dmitri Semjonovitši, oma sugulasele Bõtškovile aga teen lihtsalt kohustuseks, formaalse akti toimepanemise ja mu kahele tütrele, abielus Annale ja vallalisele Jevlampiale, valduse üleandmise juures olla, missugune akt leiab aset ülehomme kell kaksteist päeval minu isiklikus mõisas Jeskovos ehk Kozjulkinos võimude ja ametimeeste osavõtul, kes on juba kutsutud.»
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
