3: konflikti- ehk tardumusfaas ehk külm faas
Kui pole võimalik konfliktile kohe lahendust leida, tardume konfliktifaasi, kus meie keha funktsioone juhib sümpaatiline närvisüsteem. Seda faasi iseloomustab:
• Kestev pingeline mõtlemine probleemile. Lahenduse leidmine tundub lootusetu.
• Konflikt sisaldab tundeid, mis on nii intiimsed, et neid on raske teistega jagada. Tagajärjeks on endassetõmbumine.
• Veri suunatakse suurtesse lihastesse, seetõttu on käed ja jalad külmad. Võib tekkida külm higi ja nahk muutub kahvatuks.
• Söögiisu on kehv ning esineb kehakaalu kaotust.
• Verevarustus aju otsmikusagaras väheneb, et tagada aju ürgsema osa, ajutüve, töö.
• Suureneb stressihormoonide adrenaliini, kortisooni jt tase. Võivad tekkida lihaspinged.
• Unetus. Sageli ärgatakse varsti pärast uinumist.
• Vererõhk tõuseb ja pulss kiireneb, sageli esineb südamepekslemist.
• Tõuseb vere glükoosisisaldus.
• Silmad ja suu tõmbuvad kuivaks.
• Hingamine muutub, sageli hoitakse hingamist tagasi või hingatakse pinnapealselt ja kiiresti.
• Võivad tekkida rakumuutused ja rakkude talitlushäired (missugune protsess alguse saab, oleneb sellest, missuguse ajuosaga konflikt seostub).
Kõik konfliktifaasis toimuvad protsessid omavad bioloogilist tähendust ja sunnivad indiviidi olukorrale lahendust leidma.
Punkt 4: konflikti lahenemine
Kui konfliktile saabub lahendus, peatub haiguse areng ja organism läheb üle tervenemisfaasi. Sageli toob elu ise konfliktidele ja traumadele lahendusi, näiteks keegi, kes on kaotanud lähedase, leiab uue partneri; töötu saab uue töökoha; koerapidaja võtab uue kutsika pärast seda, kui vana koer on auto rataste all hukkunud.
Paljusid konflikte on võimalik lahendada ainult emotsionaalsel, vaimsel ja hingelisel tasandil.
Punkt 5: tervenemisfaas ehk soe faas
Pärast konflikti lahenemist toimub kogu organismis otsekohe täielik muutus. Häireseisund lõpeb ja keha funktsioone asub juhtima parasümpaatiline närvisüsteem. Sellele faasile on iseloomulik:
• Mõtted rahunevad ja tekib hea tunne.
• Suur vajadus rääkida teistega asjade kulgemisest. Avanetakse maailmale ja elule.
• Lõpuks ometi saab välja hingata.
• Verevarustus kätes ja jalgades taastub, jäsemed muutuvad soojaks.
• Kehatemperatuur tõuseb, ilmub soe higi. Selles faasis tekivad palavik, põletikulised seisundid ja infektsioonid.
• Söögiisu tuleb tagasi.
• Võib esineda pikemaid suure väsimuse perioode.
• Parem unekvaliteet ja suur unevajadus.
• Vererõhk ja pulss normaliseeruvad. Võib esineda madala vererõhu ja aeglase pulsisagedusega perioode.
• Märjad ja selged silmad; rohke süljeeritus.
Kui konfliktifaasis on leidnud aset rakkude juurdekasv, lahustavad seened ja bakterid tekkinud klombi. Kui konfliktifaasis on toimunud rakkude kadu, taastatakse kadunud rakud. Viimast diagnoositakse sageli kui kiiresti suurenevat vähkkasvajat!
Tervenemisfaasi esimest osa nimetatakse sageli higistamisfaasiks, samal ajal kui teist osa kutsutakse urineerimisfaasiks.
Tervenemisfaasi kestus oleneb kriisifaasi (vt järgmine punkt) pikkusest ja sügavusest. Valides sobivaid teraapiavorme, on võimalik lühendada tervenemisfaasi ja vähendada võimalikke tervenemiskriise.
Punkt 6: tervenemiskriis
Kui konflikt on olnud intensiivne ja pikaajaline, võib ajal, mil lõdvestumine on kõrgpunktis, tekkida tervenemiskriis. Põhjuse leiame ajust.
Nagu öeldud punktis 2, toimuvad šokihetkel ajukoes muutused. Pärast konflikti lahenemist algab kahjustatud piirkonna parandamine: kahjustatud koht tursub ja tekivad gliiarakud. Turse võib avaldada survet teistele ajupiirkondadele, mille tõttu võivad ilmneda sellised sümptomid nagu krambid, epilepsiahood, topeltnägemine, peapööritus, minestamine, peavalu või migreen, astmahood, südameatakk või südame seiskumine jm. Kui gliiarakkude juurdekasv avastatakse, diagnoositakse seda tavaliselt kui ajukasvajat.
Samal ajal võib selles faasis tunduda, nagu oleks ka emotsionaalne konflikt taas aktiveerunud.
Juhul, kui tervenemiskriis muutub eluohtlikuks, võib kasutada vahendeid, mis tugevdavad sümpaatilist närvisüsteemi, nagu näiteks kortisoon, antibiootikumid, allergiaravimid, adrenaliin või noradrenaliin, muuhulgas ka kokakoola, kofeiin, guaraana jt energiat andvad vahendid. Kõik vedelikke väljutavad vahendid aitavad vähendada turset ajus. Kasulik on magada kõrge peaalusega ja vajaduse korral asetada jääkott probleemsele peapiirkonnale.
Selles faasis on soovitav vältida aineid, mis tugevdavad parasümpaatilist närvisüsteemi, nagu näiteks morfiin, vaalium, rahustava toimega teraapilised meetodid jne.
Tervenemiskriis on tavaliselt lühiajaline. Selleks, et mitte segada loomulikku tervenemisprotsessi, on oluline mitte tarvitada sümpaatiliselt toimivaid ravimeid rohkem kui hädavajalik.
Praegu uuritakse tervenemiskriisi lähemalt, et leida strateegiaid, mis toimiksid selles faasis kõige paremini.
Punkt 7: normaalne tegevus
Kui tervenemiskriis on möödas, jõuame tervenemisfaasi viimasesse ossa, kus kogu üleliigne vedelik kehast väljutatakse (urineerimisfaas). Aeglaselt ja märkamatult muutub enesetunne üha paremaks ning ühel päeval avastame oma suureks imestuseks, et tunneme end 100 % tervena ja täis elujõudu.
CT-pildid ajust annavad täpset informatsiooni
Metameditsiinis on psühhosomaatilise haiguste mõistmise teaduslikuks aluseks aju CT-pildid. Tuhandete uuritud patsientide juhtumid on tõestanud, et igal tundel on oma ainukordne keskus ajus. Seejuures tuleb muidugi arvestada patsiendi soo, domineeriva käe ja hormonaalse seisundiga.
Kui väga tugev emotsionaalne konflikt või trauma tabab inimest (või ka looma), tekib ajus silmapilkselt muudatus täpselt selles kohas, kus on selle tunde refl eksala. Seosed närvisünapside vahel muutuvad. Me kutsume muudatust ajureleeks ja seda on võimalik päris selgesti näha ilma kontrastaineta tehtud CT-pildil.
Samal hetkel, kui patsient leiab konfliktile lahenduse, algab automaatselt ajurelee parandamine. Relee ümbrus tursub, tekivad gliiarakud, et võimalikult hästi taastada aju normaalsed funktsioonid. CT-piltidel on näha turse, märklauasarnane kujutis muutub üha enam ja enam laialivalguvaks.
Kui turse on kõige suurem, tekib mõningatel juhtudel tervenemiskriis. Pärast seda turse alaneb ja lõpuks näeme vaid natukest armkudet.
