Sina, mina ja vihm. Tawny Michell
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Sina, mina ja vihm - Tawny Michell страница 6
“Lihtsalt jäin sekundiks mõttesse. Mõtlesin isast ja Meredithist.”
Viimasel ajal püüdis isa tütrega tihedamini suhelda ja Serena lootis siiralt, et pärast abiellumist juunis ei ole õnnelikul paaril enam tema jaoks aega.
“Vabanda, ma kohtusin hiljuti noorpaariga ega ole sellest veel toibunud.”
“Kas sa tahad sellest rääkida?” tegi David ettepaneku, “ma pean silmas Meredithi ja Jamesi.”
Varem oli Serena oma tundeid Davidi vastu väljendanud, kuid harilikult kirjalikult. Täna olid nad vastamisi.
David läks sujuvalt üle järgmisele, loogiliselt eelmisest väljaarenevale teemale.
“Millised on viimased uudised Trischast?”
Meenutades elujaatavat ja eelarvamusteta ema, pidi Serena kurvalt pead raputama.
“Trischa on praeguse armukese Micheliga kusagil Lõuna-Ameerika metsarägastikes, kaugel tsivilisatsiooni mõnudest. Sinna ei ole veel jõudnud ülemaailmne Internet ega roaming…”
Ema ei olnud juba aasta aega Serenaga ühendust võtnud.
Kui ettekandja tuli, tellis Serena taldrikutäie spagette. David, kes armastas liha, tellis välisfilee.
“Tore!”
Ettekandja võttis tellimuse, märkides üles ka selle, kuidas liha valmistada.
“Kas te soovite ka joogikaarti? Meil on suurepärane veinivalik!”
“Jah! Ei!” hüüatas naine.
Serena tõttas tõestama enda valiku kõikumatust, püüdes Davidi muige tähelepanuta jätta.
“Ma ei joo midagi!”
Eelmisel suvel ei joonud nad peaaegu mitte midagi. Alkohol polnud nende suhete alustalade õõnestaja. Praegu ei tohi Serena mingil tingimusel juua, sest vastasel korral võib ta enesekontrolli kaotada.
Ons selles midagi halba, kui nad täna õhtul lasevad pidurid pealt ning lõbutsevad veidi? Niisugused kahtlused piinasid Serenat, kuni ettekandja jõudis järgmise laudkonna juurde.
Tuleb lõunaga kiiremini ühele poole saada, soovida Davidile meeldivat Bostonisse jõudmist, suudelda teda tormakalt, seejuures lausudes:
“Hoiame sidet!”
Miks kõike nii keeruliseks ajada? Nad rääkisid Davidiga paljust, vältimata endi romaanide teemat. Varem kuulas Serena mehe pajatusi enda seiklustest rahulikult, peaaegu rahulikult. Eelmisest suvest alates hakkasid Davidi jutud naistest Serenas esile kutsuma armukadeduse hoogusid. Teiste meesterahvaste ülestunnistused talle niimoodi ei mõjunud. Kui Patrick oli New-Mexicos ja peatus endise armukese juures, tundis Serena end kordi rahulikumalt kui kuulates Davidi jutte Tiffanist. Iseseisev ja ennast ise kindlustav naine tegi kõik selleks, et olla sõltumatu.
Isegi mehega koos elades soovis Tiffani jääda sõltumatuks. Pärast Davidi mullusuvist siinkäimist ja Bostonisse tagasi pöördumist, hakkas Serena tema järele igatsema. Isegi väga.
Parem on end talitseda ja põhimõtted rikkumata jätta. Ta ei olnud juba ammu meesterahvaga olnud ja oli viimasel ajal kadedusega kuulanud sõbranna Alisoni erootilisi vestlusi tolle eraelu teemadel. Tuleb end üheks õhtuks kätte võtta! Võib-olla järgmisel kohtumisel Davidiga on Serenal juba keegi, kes suudab tema seksuaalset janu leevendada.
Neiu lükkas eemale pokaali, millest ta oli väikeste sõõmudega vett joonud. Veega oli tema janu võimatu kustutada.
“Miks sa ikkagi Atlantasse tulid? Ma lasin selle vist kõrvust mööda, kui siia teed otsisime.”
“Ma jätsin paremad uudised magustoiduks.”
Mees libistas sõrmeotstega kergelt mööda neiu kätt. Serenale tundus, nagu oleks tuhat tulist nõela talle kätte tunginud.
“Sinu ees on AGI uus esindaja Atlantas. Korporatsiooni juhtkond toob peakorteri siia ja mina juhendan esimest rühma.”
Kas David tuuakse üle? Siia linna? Kas mees hakkab pidevalt tema kõrval viibima?
“Kas sa ei lähegi siis Bostonisse tagasi?”
“Ainult ajutiselt. Praegu tulin pinda sondeerima. Olen teisipäevani siin, siis naasen Bostonisse ja lõpetan sealsed asjad. Seejärel asun elama siia ja me võime kohtuda üsna sageli.”
Kas Serena on võimeline vastu võtma selle, mida mees talle rääkis?
Enda tungiva ihaga võitlemiseks ühel õhtul jätkub Serenal jõudu. Kuid panna vastu nii pikka aega? Serena otsis palavikuliselt abistavat väljapääsu.
“Kuidas Tiffaniga on?”
Mees tegi imestades suured silmad.
“Tiffani, miks sa järsku temast juttu tegid?”
“Lihtsalt sõbralik uudishimu. Kas ta pole mitte sinu praegune sõbranna?”
“See on arusaamatus… Sulle on vale mulje jäänud,” pomises mees häbelikult naeratades. “Ta ei ole minu sõbranna, ta jättis mind eelmisel nädalal maha.”
“Ta jättis sind maha? Te ei elanud ju kooski?” naeris Serena. “Ma arvasin, et ainult mind jäetakse maha.”
“Nalja teed või? Olen kindel, et lõpuks nimetasid asju nende õigete nimedega ja tegid sellele loole lõpu, olles väsinud romaanist kirjades ja postkaartidel.”
Seda mainis David küll õigesti! Tõepoolest, miks ei ole ta ise teinud lõppu nendele mittekuhugiviivatele suhetele Patrickuga?
Tegelikult ei olnud ükski viimase kümne kuu jooksul naisel olnud meestest leidnud vastukaja Serena hinges.
David vajus lõdvalt diivani seljatoele seniks, kuni ettekandja asetas tellitud toitu lauale. Pärast ettekandja lahkumist mees küsis:
“Mis siis ikkagi sinu ja Rändaja vahel toimus?”
“Patrick läks reisima, et leida inspiratsiooni. Selgus, et see on Jumas,” neiu keeras spageti ümber kahvli. “Sinna ta jäigi.”
“Arvan, et tema eksirännakud mööda maad annavad talle parema võimaluse… kuidas seda nüüd paremini öeldagi…?”
“Imeda endasse igasugu elujuhtumeid ja siis triumfiga tagasi pöörduda ning sünteesida neid oma töödes,” tsiteeris neiu.
“Just, no ja siis, mitte mingit sünteesi?”
“Ei tea, kas on ettekandjale hilja öelda, et olen joogi suhtes ümber mõelnud,” mõtles Serena.
“Just Jumas ta sünteesibki, kutsus mindki sinna. Ta teatas, et ei saa Atlantas töötada. Tead, lõpetame selle jutu,” tegi Serena ettepaneku.
“Saa minust õigesti aru. Ma ei kahtlegi, et ta on andekas kunstnik,” nüüd võis David olla suuremeelsem kui sel ajal, mil Serena Patrickuga kohtus. “Närune inimene on ta siiski. Ma ei öelnud sulle seda sellepärast, et olid temaga koos.”
Tõsi,