Mandariinid tihnikus. Ryunosuke Akutagawa

1

Ichōgae –vallaliste tütarlaste soeng, kus pealaele seotud hobusesaba jagatakse kaheks ning mähitakse paremale ja vasakule keerutades ringikujuliselt ümber pea.

2

Jutt käib Esimese maailmasõja järgsetest rahuläbirääkimistest, mis lõppesid järgmisel aastal Versailles’ lepinguga, mille tulemusel Jaapan sai endale Saksamaa valitsuse all olnud saared Vaikses ookeanis ja Hiinas Jiaozhou piirkonnas.

3

Tenkibo, register kuhu märgitakse üles surnu nimi, postuumne budistlik nimi ja surmakuupäev.

4

Akutagawa Ryūnosuke ema kaotas aru, kui poiss oli vaevalt üheksakuune. Ema suri, kui laps oli 11-aastane.

5

Hiina kuulsamaid draamateoseid „Xīxiāngjì”, mille autoriks on Wáng Shífǔ (ca 1260–1336). Teose tegevustik toimub Tangi dünastia Hiinas (618–907) ning räägib noore õpetlase Zhāng Shēngi ja Tangi õukonna ministri tütre Cūi Yīngyingi keelatud armusuhtest.

6

Tatamion bambusest vms taimest paks põrandamatt, mille suurus toimis ajalooliselt pindalaühikuna, kuid oli eri Jaapani osades erinev. Tōkyō tatamimati suurus oli 880mm×1760mm, Kyōto oma natukene laiem. Seega oli tuba umbes 13-ruutmeetrine.

7

Postuumne nimi (kaimyō) määratakse budistliku munga poolt ja kirjutatakse kõigepealt musta tušiga hauale püstitavatele piklikele nimetahvlitele, 49 päeva möödudes kirjutatakse see kullaga väiksemale tahvlile ja seejärel graveeritakse hauakivile. (Toim.)

8

Kimyōin Myōjō Nisshin Daishi (jp. k.): täiskasvanud naine (daishi), kes on pühendunud usklikuna leidnud varjupaiga (kimyōin) dharmaõpetuses (myōjō). Sõna „nisshin”– „päikese-edendaja” viitab, et tegemist oli Nichiren budismi järgijaga. (Toim.)

9

„Hatsu” = „esimene, algus”; „ko” = „laps”. „Chan” on laste nimele lisatav hellitust väljendav sufiks. Hatsuko-chan lühendatakse suupärasemaks „Hat-chan”.

10

„ebaküdoonia” on jp. k. samakõlaline sõnaga „narr” (boke), ja sarnane sõnaga „loll” (baka). (Toim.)

11

Shinjuku on praegu üks Tōkyō kõige moodsamaid linnaosasid. (Toim.)

12

Tollases lõbuäris oli kombeks kliente kutsuda nende perekonnanime esitähte pidi.

13

Väikeseid sooje kotikesi kantakse külmal ajal taskus, kinnastes või pealisriiete all. (Toim.)

14

Naitō Jōsō (1662–1704) – haikuluuletaja Matsuo Bashō üks peamisi õpilasi. Oli samurai, kuid pidi jätma sõdalase elu oma halveneva tervise tõttu.

15

Lev Tolstoi järgi nime saanud humanistliku kirjanduse vool Jaapanis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

16

Miyamoto Musashi (1584–1645), legendaarne jaapani samurai ja mõõgakangelane, kuulus eriti oma hiilgava mõõgakäsitluse ja rohkete duellide poolest.

17

Jaapani klassikalises õukonnakultuuris oli komme sügisese täiskuu ajal (üheksanda kuu kolmeteistkümnes öö) kuu vaatamise pidusid pidada – koguneti, rüübati saket ja kirjutati luuletusi.

18

Takehisa Yumeji (1884–1934) – oma ajastu ilukirjandusteoste kõige nõutum illustraator, kes kujutas enamasti elegantseid pikakasvulisi ja saledaid iludusi.

19

Mary Pickford (1892–1979) – Oscariga pärjatud Kanada-Ameerika tummfilminäitleja. Akutagawa novell „Porrulauk” (1920) ilmus neli aastat enne Tanizaki Junichirō „Rumala armastust” (Chijin no ai), mille peategelaseks on ettekandja Naomi, kes samuti sarnaneb Mary Pickford’ile.

20

Naniwa-bushi(ka rōkyoku) – 20. saj. algul populaarne laulev jutuvestmine, mida saatis shamisen’i mäng. Lood, mida jutustati, rõhutasid sageli allasurutud tunnetega tavainimese kurbust ja meelepaha.

21

Mitsu-mame– talupoeglik magustoit. Enamasti koosneb agari-tarretise tükkidest ja magusubadest, mis valatakse üle paksu siirupiga.

22

Tokutomi Roka (1868–1927) „Kägu” (Hototogisu, 1899); Shimazaki Tōsoni luulekogu (Tōson shishū, 1904); Akita Ujaku (1883–1982) „Matsui Sumako elu” (Matsui Sumako no isshō, 1919); Okamoto Kidō (1872–1939) „Uus Asagao päevik” (Shin-Asagao nikki, kaasaegne versioon 1832. a. bunraku etendustest, 1912); Posper Mérimée „Carmen” (1845) – kõiki võiks pidada üldise maitsele vastavateks sentimentaalseteks või melodramaatilisteks teosteks, milles leidub ka läänelikke ja modernseid elemente. Viimane, „Kõrgelt mäetipust alla orgu vaadates”, on eeldatavasti lihtsalt üks rida tuntud laulust.

23

Kaburagi Kiyokata (1878–1927) – üks peamisi naivistlikus laadis modernse nihonga viljelejaid, kes oli kuulus traditsiooniliste iluduste maalijana, ja Genroku naine on üks tema väljapaistvamaid teoseid.

24

Kitamura Shikai (1871–1927) – skulptor, kes esimesena Jaapanis hakkas kasutama marmorit.

25

„Kägu” on melodramaatiline romaan noortest armunutest, Takeost ja Namikost, kes noormehe ema sunnil peavad lahku minema, kui tüdrukul avastatakse tuberkuloos. Nagu romaan, olid ülimenukad ka samanimelised shinpa ehk nn. uue laine etendus ja film.

26

Shō– 1,8 liitrit, sen – 1/100 jeeni. Tollane ettekandjate palk oli umbes kümme jeeni.

Скачать книгу