just vastupidi. Anna andeks, et sind katkestasin. Räägi palun edasi. Kas tegid sõja ka läbi?”
„Ei. Mõlemast mopist päästsid mind halvad kurgumandlid.”
„Mismoodi?”
„Ehk mäletad veel, et puudusin ka koolist tihti, ilmast ilma vaevlesin angiini küüsis.”
„Miks ei mäleta! Isegi tantsukursuste ajal jäid haigeks ja mina olin ilma partnerita ning lõpuks pidin Poolgase endaga tantsima!”
„Need tantsukursused meenuvad mulle alati, kui juhtun tangot tantsima. Ükski partner ei ole harjunud käsi nii kõrgel hoidma, nagu meie õpetaja kiuste või muidu koeruse pärast hoidsime, ja nüüd ma teisiti ei oskagi. Kuidas sinuga on?”
„Ma pole pärast Eesti aega üldse enam tantsinudki.”
„Tahad väita, et mina jäin sinu viimaseks partneriks?”
„Ei, mitte seda,” tõrjus Luule pealetulvavaid mälestusi eemale. „Meie jutt kisub mujale, räägi edasi, kuidas selle mopiga siis ikkagi oli!”
„Vanajumala tahtel haigestusin ägedasse kurgutõppe mõlemal korral. Venelastel oli kiire minek ja nad ei otsinudki mind taga. Sakslane aga saatis sõjaväearstigi üle vaatama ja see kahtlustas isegi difteeriat. Nii pääsesin, olin haige ja siis liikus rinne vahepeal edasi ning ka sakslasel oli tuli takus.”
Nad vaikisid pilgu, ikka veel käest kinni hoides. Siis hakkas Luule jutustama, nii avameelselt, nagu ta veel kellelegi polnud pihtinud: „Kui mind arreteeriti, siis tahtsid venelased mu kohe spiooniks teha. Käskisid üles tunnistada, et olen saksa spioon. Ja ainult sellepärast, et mul oli Saksamaaga tihe kirjavahetus.”
„Hullumeelsus! Sa ei teinud seda ometi?”
„Ma loodan, et mitte. Ajasin kogu aeg vastu. Aga Venemaal virutas üks ülekuulaja mulle kumminuiaga pähe. Pärast seda ei mäleta enam, mida tegin. Võib olla, et kirjutasingi alla. Olin kaua haige ja flegma. Siis vabastati mind ootamatult ja sattusin ühte lastekodusse tööle.”
„Vaene, õnnetu tüdruk.”
„Ma ei tunnegi end enam õnnetuna. Ja kõik see, mis minuga Venemaal juhtus, sündis nagu kellegi teisega, mitte minuga. Nüüd elan jälle kodumaal ja püüan olnut unustada. See väike nähvits seal,” osutas ta kiige poole, „annab mu päevadesse päikest.”
„Sa pole abiellunud?”
Luule raputas pead.
„Aga sinu sakslasest peigmees? Kas oled temast midagi veel kuulnud?”
„Ei. Ta on mu elust ja nüüd ka mu mälestustest lahkunud,” rääkis Luule, ja uskus sel hetkel seda ka ise. „Liiga palju vett on vahepeal merre voolanud.” Seda öeldes tõmbas Luule oma käe mehe haardest lahti.
Mõne aja pärast tähendas Eldur: „Tundsin ta vastu suurt kiivust ja otse vihkasin teda.”
„Miks! Meie sinuga olime ju vaid klassikaaslased ja tantsupartnerid!”
„Seda jah. Kuid mulle tähendasid sa palju rohkem! Kas sa tõepoolest ei märganud midagi?”
„Ei, ausõna! Ei teadnud! Ja see üllatab mind,” ütles Luule mõtlikult. „Mul on kahju, kui sulle enda teadmata haiget tegin.”
„Nüüd, nii palju aastaid hiljem, saan sellest ju rääkida. Kuid siis ei julgenud ma sulle seda tunnistada. Ja kui sa tolle sakslasega käima hakkasid ja tema pärast vangi sattusid, needsin ennast, arvasin, et kui oleksin sulle oma tundeid avaldanud, ehk poleks tema su ellu tulnudki, ehk…”
Luule katkestas Eldurit ja ütles: „Ei oska tagantjärele midagi arvata. Mulle olid sa hea sõber, ei enamat. Ulrichiga aga pidin abielluma. Tahtsin isegi temaga Saksamaale kaasa minna, kuid viimasel hetkel otsustasin ümber, kahju oli perekonda maha jätta. Mine tea, kas tegin seekord oma elu suurima vea. Ehk oleks siis palju vaeva ja valu olemata. Kuid mine tea, mis piinad mul Saksamaal oleks tulnud läbi elada. Sealgi valitses terror. Saatuse teed on äraarvamatud,” rääkis Luule ja mõtles sealjuures, et Saksamaal oleksime ikkagi Ulrichiga koos olnud. Kuid ta raputas end taas mälestuste köidikuist lahti ja ütles: „Aga jätame mineviku rahule. Räägi mulle teistest klassikaaslastest!”
„Meie kahekümne viiest lõpetajast on alles kümme.”
„Mis siis teistega juhtus?”
„Kes jäi Venemaale, kes ei tulnud Saksa sõjaväest tagasi. Mitmed sõitsid kommunistide eest Läände varju. Muide, meie, allesjäänud, käime peaaegu kõik iga paari kuu tagant koos!”
„See on küll tore.”
„Jah. Me hoiame ikka veel ühte. Püüame mõnikord ka prantsuse keeles rääkida. Katsume säilitada seda Euroopa vaimu, mis meie kool meile andis. Aga kõige olulisema unustasin! Just homme saamegi jälle kokku Siivi juures! Ja sina tule ka! Naudin juba ette teiste üllatunud nägusid, kui me kahekesi sisse läheme. Sa ju tuled?”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
