pikka kasvu”, “mul on pruunid silmad”)
• Korduvaid tegevusi (“mängin korvpalli”, “töötan arvutiga”)
Aga ka
• Psühholoogilisi omadusi (näit “mul on huumorimeelt”, “lähen kergesti endast välja”)
“Enesekindlus” ja “eluga toimetulek” seevastu peegeldavad meie tunnet, et saame üldiselt oma eluga hakkama, aga võib-olla ka midagi konkreetset. Üks enesekindel inimene sõnastas selle nii: “Ma saan hakkama ja ma tean, et ma saan hakkama”. Näiteks:
• Erilised võimed (“olen tugev matemaatikas”, “oskan palli püüda”)
• Sotsiaalsed suhted (“kui ma tutvun uute inimestega, leian nendega üldiselt hästi kontakti”, “olen hea kuulaja”)
• Üldine võime toime tulla (“kui ma midagi ette võtan, siis harilikult jõuan ka eesmärgile”, “olen inimene, kelle poole saab kriisiolukorras pöörduda”)
“Enese aktsepteerimine”, “enesest lugupidamine”, “eneseväärikus” ja “enesehinnang” toovad sisse uue külje. Nad mitte lihtsalt ei peegelda omadusi, olgu siis häid või halbu, mida me endale omistame. Ka ei peegelda nad lihtsalt, mida me enda arvates suudame või ei suuda teha. Pigem peegeldavad nad üldist arvamust, mis meil endast on, ja seda, kui kõrgelt me ennast kui inimest hindame. Nende toon võib olla positiivne (“olen hea”, “olen tubli”) või negatiivne (“olen halb”, “olen kasutu”). Kui toon on negatiivne, saabki rääkida madalast enesehinnangust.
Heitke pilk järgnevale kümnele küsimusele. Märkige iga küsimuse järele kõige sobivamasse lahtrisse linnuke. Olge aus – siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid, on ainult tõde selle kohta, kuidas te ennast näete.
Kui teie vastused sattusid ka teistesse tulpadesse peale esimese – jah, kindlasti – siis võib teil sellest raamatust kasu olla. Kui suudate end tavaliselt vaevata võtta niisugusena, nagu olete, kui teil pole suuri raskusi iseendast lugupidamise ja iseenda tunnustamisega, kui leiate, et hoolimata inimlikest nõrkustest olete sisimas väärtuslik, kui olete valmis asuma maailmas oma kohale, millele teil õigus on, ning nautima seda, mida elu teile pakub, on teil kõrge enesehinnang. Siiski võite sellest raamatust leida ideid, mis tunduvad huvitavad või avavad uusi vaatekohti, millele te varem mõelnudki pole. Igatahes põhineb kõik uus, mis te ette võtate, tugeval alusel, milleks on teie üldiselt positiivne nägemus endast. Kui aga, vastupidi, te tunnete, et teie sisemine mina on nõrk, küündimatu, alaväärtuslik või mis tahes moel puudulik, kui teile teeb muret kindlusetus ja te kahtlete endas, kui teie arvamused enda kohta on sageli ebasoosivad ja kriitilised, kui te pole kindel, kas teil on tõelisi väärtusi või arvate, et teil pole õigust elult head oodata, siis näitab see, et teie enesehinnang on madal. Ja madal enesehinnang võib avaldada teie elule hävitavat mõju ja tuua kaasa kannatusi.
Niisiis puudutab sõna “enesehinnang” üldist arvamust, mis meil enda kohta on, seda, kuidas me end hindame ja väärtustame, kui väärtuslikuks peame end inimesena. Nüüd tegeleme üksikasjalikumalt sellega, missugust mõju võib inimese elule avaldada madal enesehinnang. See annab teile võimaluse mõtiskleda oma arvamuse üle endast ja oma väärtuse üle, samuti saate ka aru pidada, kuidas teie arvamus iseendast mõjutab teie mõtteid ja tundeid ning seda, kuidas te igapäevaelus hakkama saate.
Madala enesehinnangu olemus: teie enesekohased veendumused
Enesehinnangu põhiolemuse moodustavad teie põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene te üldse olete. Need veendumused meenutavad tavaliselt kindlat väidet või fakti. Nad võivad näida teie olemuse otsepeegeldusena, absoluutse tõena teie kohta. Tegelikult on nad tõenäoliselt pigem arvamused kui faktid – kokkuvõtlikud seisukohad või järeldused teie kohta, millele olete jõudnud end analüüsides ja mis põhinevad kogemustel, mis elu teile pakkunud on, eriti aga signaalidel, mida olete saanud selle kohta, milline inimene te olete. Niisiis, lihtsalt väljendudes: kui teie kogemused on olnud üldiselt positiivsed, on ka teie veendumused iseenda kohta tõenäoliselt sama positiivsed. Kui teil on olnud nii- ja naasuguseid kogemusi, nagu inimestel enamasti, võib teil enese kohta olla väga mitmesuguseid veendumusi ja te rakendate neid paindlikult ning vastavalt hetkeolukorrale. Kui aga teie kogemused on valdavas osas olnud negatiivsed, on ka teie veendumused iseenda kohta tõenäoliselt niisama negatiivsed. Negatiivsed enesekohased veendumused moodustavad madala enesehinnangu põhiolemuse. Ja see põhiolemus võib mõjutada ja rikkuda paljusid teie elu aspekte.
Madala enesehinnangu mõju isiksusele
Negatiivsed enesekohased veendumused, mis moodustavad madala enesehinnangu põhiolemuse, väljenduvad mitmesugusel moel.
Et seda paremini mõista, on võib-olla kasulik mõelda mõne tuttava peale, kel teie arvates on madal enesehinnang. Kui arvate, et teil endal on madal enesehinnang, tasuks muidugi mõelda iseenda peale. Aga võib-olla on rohkem abi sellest, kui mõtlete esialgu kellelegi teisele. Seda sellepärast, et kui püüate vaadata otsa iseendale, on sageli raske säilitada selget pilku – te seisate probleemile liiga lähedal. Niisiis, mõelge valitud isiku peale. Meenutage mõnda viimast korda, kui kohtusite. Mis toimus? Millest te rääkisite? Kuidas see inimene välja nägi? Mis ta tegi? Kuidas te end temaga koos olles tundsite? Püüdke oma vaimusilmas luua temast võimalikult selge pilt. Nüüd vastake järgmisele küsimusele: kust te teate, et sel inimesel on madal enesehinnang? Mis see on, mis annab tunnistust, et teisel on selles vallas probleem?
Märkige üles võimalikult palju asjaolusid, mis tema olukorra reedavad. Otsige vihjeid tema jutust. Näiteks, kas kuulete palju enesekriitikat või vabandusi? Mis informatsiooni see teile annab kaaslase arvamuse kohta temast endast? Jälgige, mida ta teeb, ka seda, kuidas ta saab läbi teie ja teiste inimestega. Näiteks, kas ta on iseloomult vaikne ja seltskonnas arglik? Või vastupidi, alati üsna esiletükkiv ning kiidab ennast? Mis see teile ütleb? Ja kuidas on lood enda esitlemisega (hoiak, näoilme, kuhu on ta pilk suunatud)? Kas ta näiteks kaldub võtma kühmus, kinnisena tunduvat hoiakut ja püüab vältida silmsidet? Ja jälle, mida see teile ütleb selle kohta, millisena ta ennast ette kujutab? Mõelge ka selle inimese tunnetele ning emotsioonidele. Kuidas oleks tema asemel olla? Kas ta näib kurvavõitu? Või tüdinud ja pinges? Arglik ja ärevil? Missugused kehalised tunded või muutused võiksid nende emotsioonidega kaasneda?
Küllap avastate, et võib leida väga mitmesuguseid tõendeid.
Ennast puudutavad arvamused ja väited
Negatiivsed enesekohased veendumused väljenduvad selles, mida inimesed on harjunud enda kohta ütlema ja mõtlema. Otsige enesekriitikat, enesesüüdistusi ja endas kahtlemist, märke sellest, et inimene ei pea ennast kuigi väärtuslikuks, alahindab oma positiivseid omadusi ning keskendub liialt nõrkustele ja puudustele.
Käitumine
Madal enesehinnang peegeldub selles, kuidas inimene igapäevastes olukordades käitub. Otsige reetlikke signaale, nagu raskused enda maksmapanekul või oma vajaduste sõnastamisel, vabandav hoiak, väljakutsete ja uute võimaluste vältimine. Otsige ka väikesi vihjeid, nagu kühmus hoiak, langetatud pea, silmside vältimine, vaikne hääl ja kõhklemine.
Emotsioonid
Madal enesehinnang avaldab mõju emotsionaalsele seisundile. Otsige märke kurbusest, ärevusest, süütundest, häbist, pettumusest ja vihast.
Kehaline
