Need peegelduvad meie igapäevase tegutsemise paljudes aspektides ja need võiva elu paljusid külgi tuntavalt mõjutada.
Madala enesehinnangu roll ei ole ühene. See võib olla hetkeprobleemide üks aspekt või nende tagajärg või soodustav faktor tervele reale teistele raskustele. Ükskõik millist rolli madal enesehinnang ka mängib, see, kui suures ulatuses see igapäevaelu häirib, on eri inimestel erinev.
Meie raamat annab kognitiiv-käitumisliku raamistiku mõistmiseks, kuidas teie madal enesehinnang välja arenes ja mis seda toidab. See pakub ka praktilisi nõuandeid, kuidas õõnestada vanu negatiivseid enesekohaseid veendumusi ja rajada ning tugevdada uusi, realistlikumaid ning kasulikumaid alternatiivseid vaatepunkte.
TEINE OSA
Kuidas madalast enesehinnangust aru saada
2. PEATÜKK
Kuidas madal enesehinnang välja kujuneb
Madala enesehinnangu tuumaks on negatiivsed enesekohased veendumused. Need võivad tunduda samasuguste vaieldamatute faktidena nagu teie pikkus, kaal ja elukoht. Kui te just ei valeta (tahaksite, et teid peetaks pikemaks ja kõhnemaks, kui tegelikult olete; eelistaksite, et inimesed arvaksid, et te elate paremas linnaosas) või teil pole informatsiooni, mida tõeste faktide jagamiseks vaja on (te pole end hiljaaegu kaalunud ega mõõtnud; te olete hiljuti elukohta vahetanud ega suuda aadressi kohe meenutada), on niisugused faktid vaieldamatud, ka saavad teised inimesed ja teie ise nende tõelevastavust kergesti kontrollida ja kinnitada.
Hinnangutega, mis me enesele anname, ja väärtusega, mis me endale inimesena omistame, pole sama lugu. Teie arvamus endast – teie enesehinnang – on arvamus, mitte fakt. Ja arvamused võivad olla ekslikud, eelarvamuslikud või ebatäpsed – aga ka lihtsalt valed. Teie mõtted enese kohta on kujunenud elukogemuste põhjal. Kui teie kogemused on suuremalt jaolt olnud positiivsed ja sisendanud kindlustunnet, on ka teie ettekujutus iseendast tõenäoliselt samuti positiivne ja enesekindel. Kui aga, vastupidi, teie elukogemus on suurelt osalt olnud negatiivne ja enesekindlust õõnestav, on ka teie ettekujutus iseendast tõenäoliselt samasugune.
Käesolevas peatükis uuritakse, kuidas kogemus viib madala enesehinnanguni ja seda tugevdab. Protsessid, mida madala enesehinnangu kujunemine hõlmab, on kokku võetud lk 37 toodud tabeli ülemises pooles. Tabelis näidatakse, kuidas saab madalat enesehinnangut mõista kognitiiv-käitumislikust vaatevinklist. Pidage seda peatüki lugemise ajal silmas. Ja mõelge lugedes selle üle, kuivõrd siin toodud mõtted käivad teie kohta isiklikult. Mis sobib? Mis mitte? Mis aitab teil aru saada, mida te endast arvate? Missugused peatükis toodud lugudest tulevad teile tuttavad ette? Missugused kogemused on konkreetselt teie puhul aidanud madalat enesehinnangut kujundada? Missugune on teie põhiväide? Missugused on teie elureeglid?
Hoidke käepärast leht paberit või märkmik ja märkige üles kõik, mis teile lugedes pähe tuleb – mõtted, mälestused, kahtlused. Eesmärk on aidata teil mõista, millest see tuleb, et teil on endast just niisugune arvamus, aidata ära tunda ja kaardistada kogemusi, mis on madala enesehinnangu tekkele kaasa aidanud. Peagi avastate, et teie kujutlus endast on kõige selle mõistetav tagajärg, mis teiega toimunud on. Arvatavasti mõtleks samamoodi igaüks, kes oleks elanud teie elu.
See arusaamine on esimene samm muutuste teel. Te hakkate nägema, kuidas järeldused, millele te enda suhtes jõudsite (võib-olla palju aastaid tagasi), on pika aja jooksul mõjutanud teie mõtlemist, tundeid ja tegutsemist. Järgmine peatükk aitab teil mõista, kuidas teie praegune tegutsemisviis madalat enesehinnangut toidab – kuidas vankumatud reageerimismustrid hoiavad teid muutmast oma arvamust iseendast. See ongi uue arusaamise peamine tõdemus: arvamusi on võimalik muuta. Järgmised peatükid pakuvad üksikasjalikumaid nõuandeid, kuidas muutusteni jõuda, kuidas nõrgestada senist negatiivset vaadet enesele ja tugevdada positiivsemat, leebemat, leplikumat varianti.
Kuidas kogemus viib madala enesehinnanguni
Kognitiivse teraapia aluseks on seisukoht, et meie enesekohased veendumused (ja tegelikult ka teiste inimeste ning elu kohta üldse) on elu jooksul õpitud. Nende juured peituvad kogemuses. Teie enesekohaseid veendumusi võib vaadelda kui järeldusi, millele olete jõudnud selle põhjal, mis teiega on toimunud. See tähendab, et ükskõik kui kasutud või iganenud nad praegu ka poleks, on nad sellele vaatamata mõistetavad – oli aeg, mil nad olid täiesti loogilised, arvestades, mis teiega toimus.
Tabel 1
Madal enesehinnang. Üldülevaade
Õpitakse mitmest allikast – otsene kogemus, vaatlus, meedia, ümbritsevate inimeste kuulamine ja jälgimine. Enesekohaste veendumuste tekke mõttes otsustava tähtsusega kogemused pärinevad sageli (ehkki mitte ilmtingimata) varasest east. See, mida kuulsite, nägite ja kogesite lapsepõlves pereringis, selles keskkonnas, kus siis elasite, koolis ja kaaslaste hulgas, on mõjutanud teie mõtlemist ja see mõju võib olla tuntav siiani. Rida erinevaid kogemusi võib tagajärjeks anda halva arvamuse endast. Mõnedest neist tehakse kokkuvõte allpool. Seejärel vaadeldakse kõiki ükshaaval lähemalt.
Tabel 2
Madala enesehinnangu teket toetavad kogemused
Varases eas:
• Süstemaatiline karistamine, hooletussejätmine või ahistamine
• Võimetus vastata vanemate ootustele
• Võimetus vastata kaaslaste ootustele
• Teiste inimeste stressi ja pingete maandajaks olemine
• Kuulumine perekonda või sotsiaalsesse gruppi, mis on eelarvamuste objektiks
• Positiivse tagasiside puudumine (näit kiitus, tunnustus, soojus, huvi)
• Üleliigseks osutumine kodus
• Üleliigseks osutumine koolis
Hilisemad kogemused:
• Alandamine või türanniseerimine tööl, ahistavad suhted, kestev stress või raskused, mitmesugused traumeerivad sündmused
Süstemaatiline karistamine, hooletussejätmine või ahistamine
Teie arusaam iseendast ja oma väärtuse tunnetamine võivad olla varase ea kogemuste tagajärg. Kui last koheldakse halvasti, jõuab ta tihti veendumusele, et see peegeldab midagi halba temas endas – ta on selle kindlasti kuidagimoodi ära teeninud. Kui teid sageli karistati (eriti kui karistus oli liialdatud, ennustamatu või tundus teile ebaloogiline), kui teid jäeti hooletusse, hüljati või ahistati, on need kogemused jätnud teisse psühholoogilised armid. Need on mõjutanud teie ettekujutust iseendast.
Briony, näiteks, kaotas autoõnnetuses mõlemad vanemad, kui ta oli seitsmeaastane, ja isa vend ning vennanaine adopteerisid ta. Vastsetel kasuvanematel oli juba kaks vanemat tütart. Briony muutus pere mustaks lambaks. Kui miski nurja läks, oli alati tema süüdi. Ta ei teinud mitte midagi õigesti. Briony oli armastav väike tüdruk, kellele meeldis teistele heameelt valmistada. Ta püüdis meeleheitlikult hea laps olla, kuid sellest polnud kasu. Iga päev said talle osaks uued karistused. Tal keelati sõpradega kokku saada, teda sunniti loobuma muusikast, mida ta armastas, ning ta pidi tegema maja ümber rohkem tööd kui teised. Briony sattus üha suuremasse segadusse. Ta ei suutnud mõista, miks kõik, mis ta tegi, oli vale.
Ühel
