samas jääb varju ja kaotab tähtsuse kõik see, mis ei sobi. Siit lähtuvalt arenevad välja ka elureeglid: strateegiad, mille abil ohjata iseennast, teisi inimesi ja maailma ja mis põhinevad eeldusel, et põhiväide vastab tõele.
Mõtlemises on kaks vildakat aspekti, mis toetavad madalat enesehinnangut sellega, et hoiavad ülal negatiivseid enesekohaseid veendumusi. Need on järgmised: esiteks see, kuidas te ennast tajute (vildakas taju) ja teiseks see, kuidas te mõistate seda, mida näete (vildakas tõlgendus).
Vildakas taju
Kui teie enesehinnang on madal, märkate eelkõige kõike, mis sobib kokku teie negatiivsete mõtetega iseenda kohta. Te olete kärmas avastama endas neid jooni, mis teile ei meeldi või millega te pole rahul. See võib käia kas füüsiliste omaduste (näiteks teie silmad on liiga pisikesed) või iseloomu kohta (te pole küllalt sõbralik) või lihtsalt tehtud vigade kohta (“Juba jälle! Kuidas ma võisin nii loll olla”), aga ka mingite parameetrite kohta, mille võrra teil jääb puudu mingist tasemest või ideaalist (näit te ei saa ülesandega just saja kümne protsendiliselt hakkama). Kõik teie puudused, möödalaskmised ja nõrkused lausa kargavad teile näkku.
Ja vastupidi, te kaldute ignoreerima kõike, mis ei sobi teie valitseva enesenägemisega. Teil on raske saada selget pilti oma tugevatest külgedest, headest omadustest, voorustest ja oskustest. Lõpptagajärjena keskendute oma eluteel üldiselt kõigele sellele, mida teete valesti, mitte sellele, mida teete õigesti.
Vildakas tõlgendus
Madal enesehinnang mitte üksnes ei kalluta teie enesekohast taju, vaid moonutab ka tähendust, mida te annate kõigele, mida näete. Kui miski läheb untsu, kasutate seda tõenäoliselt kõikehõlmava, ülemäära üldistatud otsuse tegemiseks iseenda kohta – tüüpiline, ma ajan selle alati untsu jne. Nii võib teile isegi üsna igapäevaste eksimuste ja ebaõnnestumiste korral näida, et need peegeldavad teie väärtust inimesena ja omavad (teie silmis) suurt mõju tulevikule. Neutraalsed ja isegi positiivsed kogemused võivad moonduda, et sobitada neid teie valitseva nägemusega iseendast. Kui näiteks keegi teeb teile komplimendi, et näete hea välja, võite omaette mõelda, et pidite siiani küll üsna nigel välja paistma, või heidate komplimendi hoopis kõrvale (erand kinnitab reeglit, ta oli ainult viisakas jne). Teie mõtlemine kaldub järjekindlalt enesekriitika poole, mitte enda julgustamise, heakskiidu või kiituse poole.
Lõppresultaat
Kõik need kaldumised teevad koostööd selle nimel, et süsteemi paigas hoida. Kuna teie põhilised veendumused iseenda kohta on negatiivsed, ootate sisimas, et kõik kukub halvasti välja (seda vaatleme lähemalt neljandas peatükis). See ootus teeb teid vastuvõtlikuks igale märgile, et asjad tõesti lähevad nii, nagu ennustasite. Lisaks sellele on tõenäoline, et ükskõik kuidas ka muidu läheb, annate teie ise sündmustele negatiivse tõuke. Järelikult on ka teie mälestused sellest, mis juhtus, negatiivses suunas vildakad. See kõik tugevdab veelgi teie negatiivseid enesekohaseid veendumusi ja suurendab tõenäosust, et ootate edaspidigi tulevikult vaid halvimat.
Tabel 4
Madal enesehinnang: moonutatud mõtlemine
Püsivalt moonutatud mõtlemine takistab teid mõistmast, et teie enesekohased veendumused on pelgalt arvamused, mis põhinevad küll mõnikord vägagi veenval kogemusel, kuid on sellegipoolest vaid arvamused. Ja need arvamused põhinevad süvenevalt moonutatud nägemusel ning viivad teid nii ikka kaugemale teie tõelisest minast. Kognitiivterapeut Christine Padesky on arvanud, et väga kasulik oleks pidada negatiivseid enesekohaseid veendumusi eelarvamuste lätteks. Eelarvamuse all mõeldakse veendumust, mis ei võta arvesse kõiki fakte, vaid toetub pigem vildakatele tõenditele ja võib olla vägagi võimas, sõltumata vähemalgi määral sellest, kui suur osa selles tõtt on. On lihtne märgata niisuguste tugevate veendumuste olemasolu kõikjal meie ümber – eelarvamused teatud rassilisse, kultuurilisse või religioossesse gruppi kuuluvate inimeste suhtes, teatud vanusegruppi kuulujate suhtes, soo või seksuaalse orientatsiooni põhjal. Niisugused tugevad, ilma vähimagi tõepõhjata arvamused võivad inimesi isegi sõtta viia.
Nii on lugu madala enesehinnanguga. Moonutatud mõtlemine iseendast (eelarvamused iseenda suhtes) hoiab teie negatiivsed arvamused alles, teeb teid närviliseks ja õnnetuks, piirab teie elu ning takistab avarama, tasakaalustatuma ja õigema vaatepunkti kujunemist selles, kes te tegelikult olete.
Ka siis, kui arvate, et olete mingis mõttes ebakompetentne või ebapiisav, mitte kütkestav või armastust vääriv, lihtsalt mitte küllalt hea, peate ikkagi selles maailmas kuidagi hakkama saama. Siin on teile abiks elureeglid. Need võimaldavad teil endaga mingil määral leppida, kuni te neist kinni peate. See tähendab, et elureeglid võimaldavad inimestel elus enam-vähem normaalselt tegutseda, hoolimata põhiväitest.
Paradoksaalsel kombel aitavad nad aga tegelikult põhiväitel püsima jääda ja toetavad seega madala enesehinnangu säilimist. Pilguheit ülalkirjeldatud inimeste elureeglitele võib teile aimu anda, kuidas need põhiväite konteksti sobivad ja kuidas need praktikas madalat enesehinnangut alal hoiavad.
Kõigi nende inimese poolt välja töötatud elureegleid võib mõista kui katset hakkama saada ja vältida igasuguseid eriolukordi, eeldusel, et põhiväide vastab tõele. Igapäevaelus väljenduvad need erinevate strateegiate ja tegutsemisviiside kaudu. Näiteks Briony reeglid ärakasutamise ja oma tõelise mina varjamise kohta viisid selleni, et ta hakkas vältima lähedasi suhteid. Ta viis oma sotsiaalsed kontaktid miinimumini ja kui ta oli sunnitud veetma aega teiste inimeste seltsis, püsis kerge vestluse juures ning vältis küsimusi enda kohta. Briony valvas alati hoolega, et keegi ei tõukaks teda tegema asju, mida ta teha ei taha, ja kaitses raevukalt oma isiklikku ruumi.
Ja mingil määral on neist strateegiatest kasu. Näiteks Jesse poolt eesmärgiks seatud kõrge tase ja hirm ebaõnnestumiste ning kriitika ees motiveeris teda alati ka kõrget taset näitama ja võimaldas pealtnäha tööelus edu saavutada. Aga tal tuli selle eest maksta. Tema elureeglid tekitasid üha kasvava pingeseisundi, ta ei suutnud end lõdvaks lasta ja oma saavutusi nautida. Sellele lisaks tähendas vajadus kogu aeg kõigega hästi hakkama saada, et tema elus on esikohal töö, seda isikliku elu ja vaba aja arvel.
Tabel 5
Elureeglid
Seitsmendast peatükist leiate detailsema käsitluse elureeglite kohta, nende mõju kohta teie mõtetele ja tunnetele ja sellele, kuidas te elus hakkama saate. Samuti saate teada, kuidas neid muuta ja vabastada end neist nõudmistest, mis elureeglid teile esitavad.
1. Teie negatiivsed enesekohased veendumused (põhiväide) on arvamused, mitte faktid.
2. Need on teie järeldused iseenda kohta, mis põhinevad kogemusel (tavaliselt, kuid mitte ilmtingimata varase ea kogemusel). Oma panuse annab lai ring mitmesuguseid kogemusi, oluline on nii negatiivsete kogemuste saamine kui ka positiivsete puudumine.
3. Kord välja kujunenud põhiväidet võib olla raske muuta. Seda sellepärast, et põhiväidet hoiab alal ja tugevdab moonutatud mõtlemine, mis tähendab, et põhiväitega sobivad kogemused võetakse meelsasti omaks ja neile antakse suur kaal, sellele vasturääkivaid kogemusi aga eiratakse.
4. Põhiväide viib elureeglite väljakujunemiseni, need on standardid või juhised, millele peate alluma, et endaga leppida. Nende eesmärk on aidata teil maailmas hakkama saada eeldusel, et põhiväide vastab tõele. Tegelikult elureeglid
