style="font-size:15px;"> Negatiivsete enesekohaste veendumuste juured võivad olla minevikus, aga nende mõju kestab tänase päevani. Muidu te ju praegu seda raamatut ei loeks! Käesolev peatükk aitab teil mõista, kuidas igapäevased mõtlemis- ja käitumismustrid hoiavad madalat enesehinnangut alal ning takistavad rahulikumat suhtumist kogemustesse, enese väärtustamist ja heakskiitmist.
Heidame pilgu nõiaringile, mis vallandub, kui leiate end olukorrast, kus võiksite rikkuda oma elureegleid ja niiviisi aktiveerida oma põhiväite. See ring on näidatud lk 37 asuva joonise alumisel poolel ning nüüd kirjeldame seda üksikasjalikumalt. Antud peatükk näitab, kuidas nõiaring praktikas töötab, kuidas murelikud ennustused ja enesekriitiline mõtlemine mõjutavad inimeste tundeid ja tegutsemist igapäevaelus. Asja mõte on selles, et prooviksite neid ideid enda peal rakendada ja uurida, kuidas nad sobivad teie mõtete, tunnete ja käitumisega. Niisiis, kui seda peatükki loete, küsige endalt kogu aeg: kuidas see minuga sobib? Missugused on olukorrad, mis minus murelikke ennustusi vallandavad? Kuidas mõjutavad need ennustused minu tundeid ja kehalist seisundit? Mida ma teen (või ei tee), et nende tõekssaamist vältida? Millisena tundub mulle enesekohaste veendumuste tugevnemine? Kust ma tean, et see toimub? Mis on minu enesekriitiliste mõtete sisu? Missugust mõju avaldavad nad minu tunnetele, minu tegutsemisele, iseäranis aga minu enesekohastele veendumustele?
Võib-olla tuleb kasuks, kui hoiate paberi ja pliiatsi käepärast ja joonistate peatükki läbi töötades üles omaenda nõiaringi. Kasutage siin kirjeldatud ideid kui võimalust neid endale üle kanda ning paremini aru saada, kuidas madal enesehinnang teid igapäevaelus mõjutab.
Eelmises peatükis esitasime mõtte, et elureeglid, mis te enda jaoks olete välja mõelnud, ja igapäevased strateegiad, mille kaudu need ennast väljendavad, võivad lühema aja jooksul madalat enesehinnangut vaos hoida. Lõppkokkuvõttes aga toetavad nad tegelikult seda, sest esitavad nõudmisi, mida on võimatu täita – näiteks täiuslikkus, üleüldine armastus ja heakskiit, täielik enesekontroll või kontroll oma maailma üle. See tähendab vältimatult, et heaolu võib kergesti puruneda. Kui leiate end olukorras, kus on olemas oht reegleid rikkuda (näit tegutsemine alla 100 %-lise eduga, teiste halvakspanu esilekutsumine, kontrolli kaotamine iseenda või oma isikliku maailma üle), tõstab oma inetut pead põhiväide, mille vastu reeglid teid siiani kaitsnud on. Varjust ilmuvad välja kahtlused eneses ja need hakkavad teie minapildis domineerima. Te kogete ebakindluse tunnet – ühtäkki tunnete end ohustatuna.
Missugused olukorrad täpselt teie põhiväidet aktiviseerivad, sõltub selle olemusest ja reeglitest, mis olete sellega toimetulemiseks kasutusele võtnud. Näiteks kui põhiväide puudutab teie vastuvõetavust teiste inimeste silmis ja teie reeglid on kujundatud sedasama vastuvõetavust kindlustama, siis on teie jaoks tõenäoliselt problemaatilised niisugused olukorrad, kus kardate, et te võite vastuvõetamatuks muutuda. Kui aga teie põhiväide puudutab saavutusi, edu või asjatundlikkust ja teie reeglid on lati kõrgele asetanud ning keskenduvad sellele, et küündiksite sinna alati, siis on olukorrad, kus te end ohustatuna tunnete, need, kus võib juhtuda, et te ei ulatu loodetava tasemeni. Ja nii edasi.
Mõelge veel kord inimestele, kellega tutvusite eelmises peatükis. Nende kõigi puhul peegeldasid põhiväite vallandanud olukorrad otseselt nende enesekohaste veendumuste olemust ja elureegleid.
Tabel 6
Olukorrad, mis vallandasid põhiväite
Briony: olukorrad, kus ta tundis, et tema tõeline (halb) mina võib paljastuda või on paljastunud.
Jesse: olukorrad, kus ta kartis, et ei suuda vastata iseendale seatud kõrgetele nõudmistele või kus ta kohtas kriitikat.
Karen: kui ta märkas, et on kaalus juurde võtnud või kui ta pidi uusi riideid ostma ja kartis pälvida teiste kõõrdpilke või kui ta ei mahtunud selle suurusnumbriga riietesse, kuhu tema arust oleks pidanud mahtuma.
Geoff: kui ta tundis energiaküllust ja tundepuhangut (kaasa arvatud positiivsed tunded); kui ta kohtas vähimatki halvakspanu.
Arran: olukorrad, kus ta oli rünnaku või tagasitõrjumise ohus, kaasa arvatud lähedased suhted.
Kate: võimetus teha seda, mida temalt oodati; vajadus paluda abi.
Sarah: oma tööde esitamine avaliku arutluse objektiks.
Chris: vajadus kirjutada, eriti teiste inimeste ees; igasugune (eriti aga intellektuaalne) väljakutse.
Jim: kui ta märkas, et on ikka veel endast väljas ega ole tema ise.
Niisiis on olukorrad, mis aktiviseerivad põhiväite ja lülitavad selle tegevusse, need, kus võidakse reegleid rikkuda (või on rikutud), olukorrad, mis tekitavad kahtlusi endas ja millel on selge mõju sellele, kuidas te end tajute ja missuguse väärtuse omistate endale inimesena. Need võivad olla üsna olulised sündmused, nagu suhte purunemine, töö kaotus, tõsine haigus või lapse kodunt lahkumine. Paljud olukorrad aga, mis äratavad igapäevaselt kahtlusi eneses ja ebakindlust, on palju väiksema tähendusega. Paljud neist on väikesed tõusud ja mõõnad, niisugused, mida te võib-olla õieti ei märkagi või mille heidate kõrvale sõnadega “ära ole rumal” või “jäta, võta end kokku”.
Kui tahate täiel määral mõista, mis teie viletsat arvamust endast alal hoiab, on niisugustesse pisiasjadesse süvenemine määrava tähtsusega. Edasistes peatükkides saate teada, kuidas paremini tunnetada meeleolumuutusi, mis annavad teile märku, et põhiväide on aktiviseerunud, ja kuidas aktiviseerumisele järgnevaid mõtteid, tundeid ning käitumist jälgida. Praegu peatuge vaid korraks. Mõelge möödunud nädala peale. Kas oli hetki, mil tundsite end murelikuna või ebamugavalt, polnud endaga rahul või kahtlesite oma võimes toimuvaga hakkama saada? Kas oli hetki, mil teil oli tunne, et te ei saa hakkama päriselt nii, nagu oleksite soovinud, tundsite end pisut kasutuna või saite teistelt inimestelt murettekitavaid vastukajasid? Kas tundsite mingil hetkel, et asjad hakkavad üle pea kasvama või et te ei tegutse tasemel, mida endalt ootaksite?
Pange need olukorrad kirja. Kas märkate mingeid kordusi? Kui jah, siis mida kõneleb see teile teie enda elureeglitest – mida te endaga rahulolemiseks nõuate endalt ja mida vajate teistelt inimestelt? Missuguseid reegleid rikkusite või pidite äärepealt rikkuma? Missugused mõtted iseenda kohta tulid teile nendes olukordades pähe? Kas märkasite end kasutamas enese kohta mõnda halvustavat sõna? Mis sõnad need olid? Need võivad peegeldada teie keskset negatiivset enesekohast veendumust (teie põhiväidet).
Kui põhiväide kord aktiviseeritud on, annab aktiviseerimisele tõukeks olnud olukorda kätketud ebakindlus hoogu spetsiifilistele negatiivsetele ennustustele (hirmudele, mis kõik võib juhtuda), nende sisu oleneb teie isiklike murede olemusest.
Illustreerimaks seda, võtame olukorra, mida suurem osa inimesi peab mõnevõrra heidutavaks, mis aga madala enesehinnanguga inimesele võib olla tõeliseks piinaks. Oletame, et teil tuleb püsti tõusta ja grupi inimeste ees rääkida, st kõnelda pealtvaatajate ees. Kujutlege, et teil tuleb seda teha kõikvõimalikes olukordades – võib-olla tööl või ehk teie koguduses, kursusel, millest osa võtate, kliinikus, kus käite lapsega või lapse koolikoosolekul. Mis on teie esimene reaktsioon, kui mõtlete sellele, et peate püsti tõusma ja rahva ees rääkima? Mis mõtted tulevad pähe? “Ma ei suudaks seda”? “Teeksin ennast täielikult lolliks”? “Mitte keegi ei tahaks mind kuulata”? “Läheksin nii närvi, et jookseksin minema”?
Või on teil vaimusilmas kujutluspilt sellest, mis juhtuks? Näiteks,
