välkuvad hambad, ning kostsid sõnad. «Nüüd tulen ma varsti sulle järele,» ütles see, liikus samal ajal talle lähemale ning naeratus muutus laiemaks. Selle peale haaras meeletu hirm ta jäägitult endasse. Taas üritas ta ära joosta, taas üritas ta karjuda, ja siis tundis ta selle kohutava suu hingeõhku oma näol. Ja siis, raksatuse ja ragiseva heli saatel, otsekui rebeneksid nii hing kui ka keha, purustas ta lummuse ja kuulis omaenda häält röökimas ja kobas sõrmedega lambi järele. Ja siis ta nägi, et toas ei ole pime, sest Dicki toa uks oli lahti, ja järgmisel hetkel, endiselt päevariietes, oli mees tema juures.
«Mis juhtus, mu kallis?» küsis ta. «Milles on asi?»
Ta klammerdus meeleheitlikult mehe külge, hirm ei olnud temast lahkunud.
«Ah, ta oli jälle siin,» karjus ta. «Ta ütles, et tuleb varsti minu järele. Ära lase teda siia, Dick.»
Hetkeks nakatas tema hirm ka meest ja Dick vaatas toas ringi.
«Aga millest sa räägid?» küsis ta. «Siin pole keegi sees käinud.»
Ta tõstis pea mehe õlalt.
«Ei, see oli lihtsalt unenägu,» ütles ta. «Aga see oli vana unenägu ja ma tundsin hirmu. Aga sa pole ikka veel riideid vahetanud. Mis kell on?»
«Sa oled olnud voodis vaevalt kümme minutit, kullake,» ütles Dick. «Vaevalt olid sa tule ära kustutanud, kui ma su karjumist kuulsin.»
Läbi Hesteri keha jooksis külmavärin.
«Oh, see on nii jube,» ütles ta. «Ja ta tuleb uuesti…»
Mees istus ta kõrvale.
«Räägi mulle nüüd kogu see lugu ära,» ütles ta.
Hester raputas pead.
«Ei, pole üldse hea mõte sellest rääkida,» ütles ta, «see muudab selle ainult veelgi tõelisemaks. Ma usun, et lastega on kõik korras?»
«Loomulikult on. Kui ma üleval käisin, heitsin pilgu peale.»
«Siis on hästi. Aga mul on nüüd parem, Dick. Ühes unenäos ei saa olla ju midagi päriselust, eks? See ei tähenda ju midagi?»
Selles küsimuses oli mees temaga täielikult ühel meelel ja varsti Hester rahunes. Enne kui Dick voodisse heitis, kiikas ta naise tuppa ja nägi, et too magab.
Kui Dick oli hommikul alla oma kabinetti läinud, pidas Hester maha tõsise vestluse iseendaga. Ta veenis ennast, et ainus asi, mida ta kardab, on tema enda hirm. Kui palju kordi oli see halvaendeline nägu tema unedesse tunginud ja mida oli see suutnud ähvardustest ellu viia? Absoluutselt mitte midagi, oli ainult teda kartma pannud. Ta tundis hirmu olukorras, kus hirmu ei olnud: ta oli kaitstud, turvalises kohas, jõukas ja mis sellest siis oli, kui lapsepõlve luupainaja naasis? See ei tähendanud nüüd rohkem kui toona ja kõik need episoodid lapsepõlves olid möödunud jälge jätmata… Ja siis hakkas ta vastu tahtmist taas sellele nägemusele mõtlema. See oli süngelt sarnane kõigi varasemate juhtumitega, välja arvatud… Ja siis, nii et süda ootamatusest kokku tõmbus, meenus talle, et ammustel aegadel olid need kohutavad huuled öelnud: «Ma tulen sulle järele, kui sa oled vanem,» ja möödunud ööl olid need öelnud: «Nüüd tulen ma varsti sulle järele.» Ta mäletas ka seda, et hoiatavas unenäos oli meri edasi tunginud ja et see oli nüüd suurema osa kirikuhoonest hävitanud. Nende kahe erinevuse vahel muidu identsetes nägemustes oli kohutav kooskõla. Aastad olid midagi muutnud, sest ühes oli edasitungiv meri põhjustanud kiriku kokkuvajumise, teises oli õige aeg nüüd lähedal…
Polnud mõtet iseennast noomida või teha etteheiteid, sest viia mõtted nägemusele tähendas pelgalt seda, et surmahirm hakkas taas tema üle võimust võtma. Palju targem oli millegagi tegeleda ja näljutada hirm surnuks, keeldudes andmast sellele mõtteainet. Seepärast hakkas ta kodus toimetama, viis lapsed parki värske õhu kätte ja seejärel, otsustades kindlalt mitte olla ainsatki hetke tegevuseta, võttis kutsekaardi kinnisele näituse avamisele Waltoni galeriis ja läks välja. Niimoodi on kogu ta päev toimetustega täidetud, ta lõunatab väljas, läheb üritusele ja selleks ajaks, kui ta koju jõuab, on Dick juba tagasi ning nad sõidavad terveks nädalalõpuks mehe väikesesse majja Rye´s. Ta mängib kogu laupäeva ja pühapäeva golfi ja ta oli kindel, et värske õhk ning füüsiline koormus peletavad need kohutavad unenäofantaasiad minema.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
