Džentelmenid. Paavo Kivine
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Džentelmenid - Paavo Kivine страница 3
MAX: Jah, ole lahke, nüüd juhtigu mina! Kui ma olen vahepeal kogu kvalifikatsiooni kaotanud! Kui juhtimistase on nii alla viidud, et ükski geenius kah ei tõsta sihukest firmat enam jalule.
(Paus.)
MAX: Kuule, miks nad üldse meiesugustega abielluvad?
ALEX: Hea küsimus. Ma arvan, et sõiduõpetajaid lihtsalt kõigile ei jätku.
MAX: Meesterahva puhul on asi arusaadav. Mehel on armastus. On kirg. On… Mehele on naisterahvas ikkagi midagi… midagi… on no, ütleme, koguni üht-teist väärt. Mis sa muidu tal järel jooksed?
ALEX: End alandad. Viid teatrisse, ostad lilli, teed igasugu muid lollusi.
MAX: Kusjuures su kavatsused on täiesti siirad. Sul ei ole ju abiellumise mõtetki!
ALEX: Kuni äkki on ta su naine.
MAX: Jah, kuni äkki on täiesti ootamatu asjade seis. Muidugi ei oska siis esimese ehmatusega enam midagi öelda.
ALEX: Sellepärast lõpevadki kõik raamatud ja filmid abiellumise koha peal ära. Meeskangelasel saavad sõnad otsa.
MAX: Tegelikult siis alles romaan algab.
ALEX: Draama.
MAX: Nojah, draama.
ALEX: Tolstoi kirjutas sellest.
MAX: Noo?
ALEX: Jah. Tubli mees. Neli paksu köidet. „Kannatuste rada”. Sai selle eest Nobeli ka.
MAX: Õige! Keegi pidi ükskord kirjutama.
ALEX: Lasta saja-aastaselt kodunt jalga –
MAX: Tõeline mehe iseloom!
ALEX: Ise surmani haige. Alles India – Hiina piiril sai naine teise kätte. Võttis seal vaese mehe lõplikult maha.
MAX: Tõega või?
ALEX: Haigus, ma mõtlen. Surigi sinna.
MAX: Ja naine? Suri sinnasamasse?
ALEX: Jah, oota sa! Kirjutas, va madu, tagantjärele kaksteist sentimeetrit paksu „Kuritöö ja karistuse” ja andis vale nime all välja.
MAX: No kuule! Kui sa sellisele mehele Nobelit ei anna, kellele siis veel?
(Paus.)
ALEX: Ma ükskord uurisin seda asja lähemalt. Küsisin otse: miks sa minuga abiellusid? Mis selle taga oli?
MAX: Vastavad nad sul ausalt jah… Mis ütles?
ALEX: Ütles: Sellepärast, et mu kingakonts oli katki.
MAX: Mis!?
ALEX: Jah. Et tema kingakonts olnud katki ja ta otsinud parajasti kingseppa sealt tänavalt, kus ta muidu ei käi, ja siis tulnud mina talle ühe teise naisega vastu. Käevangus. Ainult sellepärast.
MAX: Ainult sellepärast? Ma ei saa aru…
ALEX: Arvad, et mina sain? Ma ütlesin: naine, nüüd paluks küll joonealust tõlget!
MAX: Noh?..
ALEX: Ah… midagi.
MAX: Ei saanudki targemaks?
ALEX: Sa kuula! Sel naisel – naisel, kes minuga oli – olnud peas harukordselt jäle kübar, seljas võimatu kostüüm ja üks silm vaadanud teisel viltu. Tema siis imestanud, kuidas minusugune enam-vähem viisaka väljanägemisega mees sellisega inimeste seas ringi julgeb käia – aga nüüd ta muidugi enam ei imesta! – ja loomulikult tekitanud see temas tunde, et siin tuleb midagi ette võtta, lihtsalt õigluse nimel, mitte millegi muu pärast. Ja seejärel läinud ta oma kingakontsaga parandaja juurde ja –
MAX: Kuule, mis jama see on?
ALEX: Eks ole. Mina ütlesin täpselt sedasama: kuule, mis jama see on? Aga tema vastu: Kellele jama, aga kellele meie abiellumise lugu.
MAX: No on ikka… Mehele toob abiellumine meelde tunded, naisele aga kingakontsa.
ALEX: Aga lahutades on täpselt vastupidi: naine vahutab tunnetest, mees vahib oma kulunud kingakontsa…
(Paus.)
ALEX: Kuidas sul viimasel ajal enda omaga on?
MAX: Ei saa kurta.
ALEX: Saate enam-vähem läbi?
MAX: Paremini kui kunagi varem.
ALEX: Noo? Pole teist mõnda aega näha olnud.
MAX: On ära.
ALEX: Pikemalt?
MAX: Usuks küll. Lahutasime.
ALEX: Millal?
MAX: Jah, noh, kes seda enam täpselt… Mis ta võib olla?.. Mõni hea aasta tuleb ikka ära. Oota, millal Arsenal viimati võitiski? Kaks tuhat neli? Jah, samal aastal vist läkski.
ALEX: Aa… Tegelikult õudselt kahju…
MAX: Arvad? Noh, ma ei –
ALEX: … et Liverpool tookord kaotas. Oli ikka selgelt parem. Sest vaata, kui Jones oleks minut enne lõppu jala vahele saanud…
MAX: No kuule, kust kuradi otsast ta parem oli! Ma ütlen sulle, et kui Smithil poleks viis enne lõppu püksikumm katki läinud…
(Ilmub Näitsik.)
MAX: … püksikumm katki läinud…
ALEX: … jah… katki…
(Näitsik lahkub.)
KOOS: Naised…
II pilt
INGLASED
MAX: Vaba õhtu?
ALEX: Jah, võtsin. Naine läks linnateatrisse.
MAX: Volikokku? Mis temal sinna asja?
ALEX: Ei, päris teatrisse.
MAX: Aa… Ei tea, kus see ka võiks olla?
ALEX: Pole õrna aimugi.
MAX: Endal toimetamist palju?
ALEX (noogutab): Eile piljard.
MAX: Üleeile?
ALEX: Kriket.
MAX: Kriket? Jajah. Enne seda?
ALEX: Bridž.
MAX: Mul niisama, iga õhtu käed-jalad tegemist täis… Ei, oot, laupäeval justkui ei olnud. Nagu mingi jamps oleks vahele tulnud… Õigus,